kolmapäev, juuni 25, 2008

Warning! Memetic hazard!


Hanrahan sooritas memeetilise rünnaku.
Kui asi nõnda edasi läheb, hakkan edastama ka kettkirju stiilis "Saatke see kiri edasi kolmekümnele isikule ja suured Ameerika firmad annavad raha, et toita ja ravida üht teatavat vaest väikest ühejalgset aidsihaiget seitsmeaastast Somaalia tüdrukut, ilma sinuta ta sureb!" aga ega see üks pisike meem veel midagi tee. Loodame.
Niisiis:

Reeglid: Mängija vastab viiele küsimusele ja pärast seda saadab mängu edasi viiele-kuuele inimesele. Seejärel teavitab neid sellest nende blogide kommentaariumis. Lisaks annab pärast vastamist teada sellele, kes tema mängu tõmbas.

1. Mida sa tegid kümne aasta eest?
Olin üheksa aastat vana. Käisin Tartu Kommertsgümnaasiumis, õigemini, praeguseks oli üsna kindalt suvevaheaeg juba käes. Algkool kestis, õudus nimega põhikool oli aastate taga ja elu oli ilus.

2. Viis asja “vaja teha” nimekirjast?

Pass ja IDkaart uuendada.

Mõtelda välja, kas ma lähen Veneetsiasse või ei ja sellest Rihole teada anda.

Minna ja lasta enesele Noortekoori särk ära teha.
Allyga "10 väikese neegri" asjus ühendust võtta.
Uus "Täheaeg" kusagilt hankida. Seal on ju Dani lugu sees.

3. Lemmiksnäkid?
Oliivid hallitusjuustu ja punase veiniga. Tume šokolaad, soovitatavalt kirsi oma. Maasikad, nii mets- kui ka tavalised. Nood Soome broileripallid Tai kastmega. Viinamarjad.

4. Mida sa teeksid, kui oleksid miljonär?

Uuh, raske küsimus. Teeks/laseks teha maamaja korda. Päikesepaneele paneks ehk isegi ka, naftahindade tõusu ja Hanrahani ja Wildi kolekirjandust lugedes. Ostaks massiivselt kirjandust ja muusikat, uue raamaturiiuli ostaks ka. Epikuurlus saaks ilmselt uue taseme. Investeeriks tõenäoliselt ka. Finantseeriks sellega välismaal õppimist. Ja miskeid larpe.

5. Kohad, kus oled elanud?Tartus, Anne 88-s ja praegu Kaunase pst 82-s. Mägede talus. Haapsalus, tädi perekonna juuresl. Ega rohkem eriti vast ei tulegi, kui mitte just väga suurte mööndustega, et nimekiri pikem tuleks, arvestada Vietnami IMO-hotelli, Urgu, Goblini kodu, Curu kodu ja HTG-d. Aga ärge te neid viimaseid asju uskuge.



Igatahes, Goblin, Dani, Mialee, Andeora ja Marten, kui te seda meemi täidate ja edasi saadate, annab Coca-Cola kompanii väikesele vaesele ühe käega Zahrale raha tänase päeva söögi ja ühe õlle jaoks. Või ratsionaliseerige seda asja enda jaoks kuidagi teisiti, kuidas aga endale meeldib.

esmaspäev, juuni 16, 2008

Fimbulsvinter

Kahetsege pattu, lihtsurelikud, ilmalõpp on kohe-kohe käes.
Võinoh, nõnda ma eilases Söömaklubis kuulda sain.Kohal olid juhtivad eshatoloogid ja jutt käis maailmalõpust.
Ühesõnaga, räägiti ja räägiti ja mind veendi küll päris kõvasti selles, et näiteks Goblini blogis olev maailmalõpuloendur on ilmselt isegi üsna täpne ja vanadel maiadel läheb ka asi häirivalt täppi ja et maailmalõpp (või õigemini punkt, kus toimuvad pöördumatud muutused ja kõik, kõik variseb kokku, mis juhtuvat siis, kui naftabarreli hind jõuab 200 dollari piirile) on nii umbes viie aasta pärast käes. Ja et see on üsna realistlik stsenaarium ka mitteskisofreenikutele.
There's no future, no future
No future for you


Peale selle räägivad õnnetuseprohvetid, et me ei lange mingile varasemale arengutasemele tagasi, sest kõik on otsa saamas. Guugeldatagu "peak everything" ja saadagu suures hulgas kolekirjandust.

Pärast eilset vestlust oli mul tunne, et mul on aega viis aastat. See ei ole iseenesest nii lühike aeg. Lapselapsi näeb tõenäoliselt küll sama hästi kui oma eesnääret, aga noh, muud elu jõuab ikka elada küll. Carpe diem. Mida jõuan ma selle ajaga teha, mida kogeda. Mul ei ole aega raisata. Ometi istun siin ja kirjan bloggi. Egas jah, nii et teie, kes te seda loete, selle postituse jaoks võtsin oma viiest aastast oma mõnikümmend minutit. Olge tänulikud.
(Ma olen tegelikult tahtnud minna tegema magistrit/doktorit välismaale, kuhugi Lääne-Euroopasse või Ameerikasse, aga nojah, ilmalõpu ajal on kodune pind vist üks strateegiliselt paremaid kohti. Pealegi, kellel pärast ilmalõppu AI-d või diskreetse matemaatika probleemide lahendusi ikka vaja läheb. Või CERNi või Yang-Millsi teooriat. Üks klaaspärlimäng kõik, hea, kui ellugi jääb.)
Ehk panid õnnetusekaarnad kusagil siiski viltu. Või on praegune naftahindade jama ajutine ja me saame nii kümmekond aastat ajapikendust. Ja 2016. aastal lähevad neil seal Prantsusmaal too termotuumakatsetused korda (teate küll, too tokamak) ja õnn tuleb ka meie õuele.
Aga parajasti hirmutasid nad mind küll ära. Elada tahaks, hetkele. Aga ma arvan, et viie aastaga ma jõuan selle ära elada ja proovida, mis elamist väärt on.

No future (x3)
For you
No future (x3)
For me
No future (x3)
For you
No future, no future
For you


Peaks panema blogisse analoogilise näituri nagu Goblinil on, aga mitte mingi kindla kuupäevani, vaid naftahinna asjus - et iga päev uploadib kusagilt naftahinna, ja siis märgib, kui lähedal asi 200 dollarile per barrel on. Praegu on vist umbes 137?

Noh, Ippolit, mis tunne on? Mida sa oma järelejäänud ajaga teha plaanid?




EDIT: Näe, surfan Slashdotis ja vaata, mida kõike mu silmad ei näe - pisilased, kes teevad prahist naftat. Ehk on veel lootust?
PS. Veeautost kuulsin ma ka, aitäh.

neljapäev, juuni 12, 2008

Abstraktsed andmetüübid

Istun kodus ja üritan OOPi eksamiks valmistuda. Tegelikult oleks selle jaoks vaja tõenöoliselt ka mingeid programme kirjutada ja puha, aga praegu loen lihtsalt materjale läbi.
Nüüd on minu blogil kah too rakendus, mis lubab seda näidata, kes midagi kirjutand on. Saan oma RSSfeedist mõned asjad ära kaotada, saabki üles rohkem ruumi.
Aeg on läinud üsnagi üksluiselt, seltsielu kah kuidagi hajuvalt, samas, imestada ei tasu, sess on ju.

Ahjaa, midagi siiski toimus -käisin üle ropult pika aja taas larbil. Noh, too Curu vampiirlarp. Selline lihtne roll oli - Igor, tsombi(d). Ajasid pea kõveraks, lasid end enne mängu laibaks meikida, käed panid tõmblema ja üht jalga lonkama ja oligi pool rolli valmis. Alguses sebisin niisama ringi, aga mingi hetk nägin Sillu mängit' Miimi, kes kandis kaasas malelauda. Mina kui malearmastaja zombi, tegin ettepaneku mängida. Mängisimegi. Nagu pärast välja tuli, oli meievaheline malemäng võimalik moodul, mis teostus ja põhjustas teatavaid mänguväliseid tagajärgi. IG ei saanudki ma teada, et midagi sellest oli, aga kui teie mängu ümber on kogunenud neljast GMist kolm, siis OG aimad, et ilmselt on siin midagi olulist mängus. Nimelt olid GMid kokku leppind, et kui me nuppe ära võtame, hakkavad mingid tegelased ära langema. Mingi hetk me vahetasime lipud. :P. Aga too oli muide Sillu poolt hea käik, muidu oleksin talle üsnagi palju kahju teinud. Lõpuks õnnestus mul nõnda mängida, et mulle jäi kätte vanker ja pudinad ja Sillule/Miimile vist ainult kuningas ja pudinad. Siis ta andis alla. Enter Papa Ghede/Grimmu. Küsib selliselt üliviisaka häälega, et me mängime, jah. Zombi on selles mõttes tore olla, et kui ma oleks näituseks vampiir olnud, oleks ma ilmselt ära tabanud, et ta on rõhutatult liiga viisakas (loe: vihane kui kurat) ja kartma hakanud. Aga nähtavasti ta minu peale pahane ei olnud. Mängisime samuti. Võitsin samuti. Kuna pärast selgus, et Miim oli Surma (too apokalüptiline ratsanik) alge, siis olin ma mõnes mõttes kaks korda Surmale males pähe teinud. Take that, Antonius Block. (muide, ma vaatasin täna "Seventh seal"-i ära. Oli isegi päris vaadatav laast, mõjuv igatahes, jätti täitsa hea maigu suhu).
Ühesõnaga, pärast teist malemängu kutsuti mind isikuks, kes pidi rahvast läbi otsima (kuna Apostlid olid tolle kokkukukkumise pärast paanikas). Konfiskeeriti üle kümne artefakti ja hirmutati niisama rahvast. Ma ei mõistnud Die tegelast korralikult läbi otsida ja pidin teda valvama jääma. Valvasin mängu lõpuni, kuni maailm täiesti juhuslike sündmuste jada tõttu hävitati.
Pärast mängu intervjueerisin pooli mängijaid, et teada saada, mis kamm oli, läksin natuke Goblini pärast närvi ja olin kaua-kaua üleval, magada ei saandki korralikult, külmetasin saalis, hommikul läksin bussi peale ja Tartus magasin kodus päeval veel neli tundi.
Teisiba oli mat-anaal II eksam. Sain kokkuvõttes B, päris hea tulemus. Algebras ja geomeetrias aga D. Nojah, eks ta ole. Unetus ja puha. (kuigi, enne matanaali ma ka korralikult ei maganud. Aga mis sa enam teed. Cum laudet ilmselt kah ei saa, aga keda too cum laude ikka huvitab.)
Vihma sadas. Kohtasin inimesi, mitte küll kauaks.
Täna kohtasin mõnda inimest seoses esperantoga. Mingi plaan on teda hakata väikse rühmaga augustis-septembris õppima - kel huvi ja kes tol ajal Tartus on, andku teada, seltsis segasem.
Anni kutsus täna salsapeole ka, aga kuna linnas rattaga ringitiirutades sõitsin vist umbes viisteist-kakskümmend kilomeetrit maha ( mobiil ei tahtnud hästi laadida, viisin Lõunakeskusesse parandusse, siis esperanto-kohtumisele Jaani kirikus, siis Lõunakeskusesse tagasi ja siis koju). Jaksu polnud enam. Nojah, vabandan siinkohal.
And now for something completely different:
Ten reasons against gay marriage:
1) Being gay is not natural. Real Americans always reject unnatural things like eyeglasses, polyester, liposuction and air conditioning.
2) Gay marriage will encourage people to be gay, in the same way that hanging around tall people will make you tall.
3) Legalizing gay marriage will open the door to all kinds of crazy behavior. People may even wish to marry their pets because a dog has legal standing and can sign a marriage contract.
4) Straight marriage has been around a long time and hasn't changed at all; women are still property, blacks still can't marry whites, and divorce is still illegal.
5) Straight marriage will be less meaningful if gay marriage were allowed; the sanctity of Britney Spears' 55-hour just-for-fun marriage would be destroyed.
6) Straight marriages are valid because they produce children. Gay couples, infertile couples, and old people shouldn't be allowed to marry because our orphanages aren't full yet, and the world needs more children.
7) Obviously gay parents will raise gay children, since straight parents only raise straight children.
8) Gay marriage is not supported by religion. In a theocracy like ours, the values of one religion are imposed on the entire country. That's why we have only one religion in America.
9) Children can never succeed without a male and a female role model at home. That's why we as a society expressly forbid single parents to raise children.
10) Gay marriage will change the foundation of society; we could never adapt to new social norms. Just like we haven't adapted to cars, the service-sector economy, or longer life spans?

neljapäev, juuni 05, 2008

Considering EFF

Ma ei oska oma blogisse videosid panna,sestap linkan. Jah, ma tean, et neid on kole tüütu klikkida.

We'll meet again.


Lihtsalt, EFFi pärast. Õigupoolest peaks vist tegema eraldi EFFispetsiifilise video, sest tegelikult tahtsin ma lihtsalt toda lugu, aga ma ei oska noid videosid kokku panna.
Nii et siis, EFFi mälestuseks.

So will you please say "Hello"
To the folks that I know
Tell them I won't be long
They'll be happy to know
That as you saw me go
I was singing this song

kolmapäev, juuni 04, 2008

Mais tu es pur et tu viens d'une étoile...

Olen kodus.

Vürst Mõškin ja Väike Prints on häirivalt sarnased. Eriti keeltes, kus mõlemad on prince või midagi sarnast. Le Petit Prince Mychkine.

Eile oli algebra ja geomeetria eksam. MItte päris läbikukkumine aga läks halvemini kui ootasin. Samas, eelmine öö magasin halvasti ja mõistus ei töötanud. Vahepeal sodisin niisama mustandipaberit, kirjutades nt. I will derive! või joonistades kilbi ja mõõgaga mehe, kes karjub "THIS IS ALGEBRA!". Siis mõtlesin natuke, üritasin mingit ülesannet lahendada või meelde tuletada, mida konkreetne asi tähendab. Siis kaldus tähelepanu kõrvale ja üritasin meelde tuletada, milles seisnes üks teine asi, millest ma osa teinud olin. Siis joonistasin mustandisse selle koomiksi ja leidsin, et lähedal peab mingi kass leiduma. Üritasin tuletada võrrandit punkti kaugust sirgest ruumis, siis võtsin tuletise. I will derive!

Siis täiendasin joonist intelligentsuse ja mõttelageduse kohta, laiendades joonist vasakule poole ja kirjutades "Human proximity to coffee" ja pikendades jooni vastavalt nii, nagu peab.



Peale AG eksami - võiks vist veel ära mainida selle, et reedel olin tänavamuusik. Suht lahe oli - ja sellist kooslust ei kohta ilmselt iga päev (löökriistad (prügikast, trummipulk ja õllepudel, millega Uku muide väga head saundi tegi), akustiline kitarr ja kaks flööti). Isegi raha saime.

Midagi konkreetset ei mänginud, põhiliselt improvisatsioon. Aga väga mõnus kogemus oli.

Laupäeval käisin Oskari pool Katani asustajaid mängimas, mille Teie Tagasihoidlik Jutustaja ka võitis.

Pühapäeval käisin Anni pool. Oli Jutustamata Lugude Instituudi (noh, Talveöö ja Kettalarbi korraldajad, ümardades) pärastlarbikokkusaamine. Vaatasime filmi nimega FC Venus. Sõime créme bruléed. Vestlesime niisama. Ahjaa, ma panin oma Kettalarbi pildid ka kuhugi üles.

Mis veel - ahjaa, reede õhtul meenutasime Goblini ja Daniga EFFi. Ja üks inimene ütles reedel vist täiesti naiivselt ühe fraasi mis mind meeldivalt rõõmustas - lihtsalt, hea meel, selle üle, et tegu ongi vist hea inimesega.

EFF on aga täiesti ametlikult maas. Nojah, eks ta ole.


- Qui aimes-tu le mieux, homme enigmatique, dis? ton père, ta mère, ta soeur ou ton frère?
- Je n'ai ni père, ni mère, ni soeur, ni frère.
- Tes amis?
-Vous vous servez là d'une parole dont le sens m'est resté jusqu'à ce jour inconnu.
- Ta patrie?
- J'ignore sous quelle latitude elle est située.
- La beauté?
- Je l'aimerais volontiers, déesse et immortelle.
- L'or?
- Je le hais comme vous haïssez Dieu.
- Eh! qu'aimes-tu donc, extraordinaire étranger?
- J'aime les nuages... les nuages qui passent... là-bas... là-bas... les merveilleux nuages!

Baudelaire: Petits poèmes en prose, I (1869)