teisipäev, veebruar 24, 2009

Nööbid




Ma tahan Coraline'i näha. Väidetavalt esilinastub see Eestis 15. mail. Great. See ei kalluta üleüldse piraatlusele. Ma muide olen täiesti valmis ja nõus Gaiman, Burton ja Co-le selle kinopileti raha välja maksma küll, aga 15. mai on ikka väga mägede taga.

Teine asi, mida ma tahan, aga kuidagi ei saa on fs-i "2004". Nojah.

Dani, muide, ma tahan sult kunagi "Graveyard Book"-i laenata.

Parajasti üritan tööd teha - koordineerida või parandada või kokku sulatada miskiseid faile, mida ma saan. Ma ei ole päris kindel, mida ma täpselt tegema pean (kuigi spikker on olemas) sestap nõulaifin internetis.

Teile soovin aga head vastlapäeva ja vabariigi aastapäeva.

Muide, Reuleaux kolmnurk ei saa ka kunagi omakujulisse auku sisse kukkuda.

esmaspäev, veebruar 23, 2009

Wifi, wifi, lama sabathani?

Meil peaks kodus väidetavalt wifi olema, aga mul on tunne, et ta kaob ära enam-vähem sama sagedasti kui pilv päikse ette tuleb. Sestap kasutan käegakatsutavat internetti miskise juhtme kujul, mis mu venna toas on. Ma laadisin sinna kunagi interneti alla, nüüd on hea varnast võtta.
Neljapäevane nädalavahetus kestab, minu unerežiim on sujuvalt liikunud 4-12 süsteemile - teate, selles on ilmselt midagi puhtlapsikut, tahe olla üleval keset ööd, elada mingis teises rütmis kui teised, järgida teisi reegleid - aeg-ajalt võib mõistagi kuulda tänavalt kostuvaid karjeid ja vahel ma mõtlen, et kas tegu oli lihtsalt purjakil tütarlapsega, keda ta sõber üllatas või toimub seal midagi kriminaalsemat. Vaatan aknast välja, midagi ei näe, midagi ei kuule. Ehk oli lihtsalt üllatus? Välja ei taha ka nagu keset ööd minna, ei ole minust tollele kujuteldavale neiule abi. Ja eks ma siis vaatan filme, loen raamatuid ja teen mõttetusi - näiteks mängin ninjamängu. Too viimane häirib mind.
Hetkel ma lugesin just "Petit Nicolas"-d. Kuradi imelik tunne oli ilmselt olla laps. Kuidas ma kunagi sellega hakkama sain? Arvatavasti ei saanudki.
Ning jah, antud raamat on prantsuse keeles ja ma suudan teda lugeda, kuigi ajuti jätavad mõned lõigud mind totaalsesse hämmingusse. Lasteraamat ka veel pealegi ja olen seda isegi pisikesena lugenud, nii et see pole nagu päris see. Pealegi, kirjutatud prantsuse keelest ja räägitud prantuse keelest arusaamised on kaks ise asja - La Grande Vadrouille jaoks vajasin subtiitreid.
Miks ma üleüldse mingitest keeltest räägin - selleks et kelkida?- seda mõistagi ka. Aga põhipõhjus seisneb selles, et ma olen otsustanud majanduskriisist hoolimata järgmine semester kusagil eksiilis viibida. Läbi Erasmuse, tõenäoliselt. Majanduskriis ehk nii raskelt ei löögi, kuna nagu Hanrahan mainis, kõige tähtsam ressurss on tol ajal vein - ja too peaks ju Prantusmaal tunduvalt parema hinna/kvaliteedi suhtega olema, kui Eestis. Saksamaal tehakse ka veini, nii et ehk seal ka. Austria veiniasjanduse koha pealt ma ei päde - kuidas seal lood on?
Igatahes, mul on kolm valikut(võimalik ka, et vähem) - Potsdam, Saksamaa, Linz, Austria ja Grenoble, Prantsusmaa.
Raske valik, iseenesest. Saksa keelt valdan ma iseenesest paremini kui prantsuse oma, teisalt oleks Prantsusmaa jälle kuidagi eksootilisem. Peale selle pole ma hinnatasemes ka veel kindel, mõtlesin küsida vastavate linnade Couchsurfingu foorumeis, aga pole veel vastavakeelseid tekste valmis saanud - ja tõenäoliselt on nad kaunis vigased. Ma loodan, et nad ei pahanda ja saavad aru ja vastavad inglise keeles, et ma neist reaalselt ka aru saaks.
Vastik Disko oli mõnevõrra lõbus, kui välja arvata need pool tundi, kui me Goblini purjus klassiõega tegelesime, kolmveerand tundi, kus ma oma mantlit suurest mantlihunnikust välja kaevasin ja tund, mil ma otsisin A. G-d, kes elab minuga samas majas ja kellega me koos pidime koju minema. Mitte, et ma ühtegi nendest kolmest eriti aktiivselt teinud oleks.
Aga muidu polnud isegi paha.
Pool Tartu linna on ilmselt neljapäevase puhkuse puhul emigreerunud.
Dani on Kaberneemes, Goblin läheb Strasbourgi, Mialee on veel Tartus aga ma päris täpselt ei teagi, mis taga on, Metsavend on maal, Siiri number n on ilmselt ikka veel pohmellis ja see inimene, keda ma isegi stalkida võiks - noh, tema kohta ma ei teagi, kus ta füüsiliselt paikneb. Ma ei ole julenud temaga väga palju small-talki ajada, kardan, et tüütan ta ära. Peale selle tekitab ta minus vahepeal alakat, kuna ta on must noorem ja mul on kuri kahtlus, et ilmselt ka targem/intelligentsem/haritum.

Muide, miks on kanalisatsioonikaevude luugid ümmargused?

reede, veebruar 13, 2009

Katk ja ikaldus ja muud loomad

Vabandage väga, aga miks kuradi pärast peab selline haige ila laulupeo kavas olema?

MEHED JA NAISED
(Heiki Vilep)

Mehed:

Meie, mehed, teeme ilma
tähtsaid asju ajame
vahel harva teeme silma
harva õrnust vajame

Naised:

Vale jutt ja tühi loba
naisteta te küll ei saa
naisteta on mehed kobad
käteta ja jaluta

Mehed:

Kes see hoiab kindlalt tüüri,
kui on ajad kasinad?
Kes laob rahvuslikku müüri
juhib riigimasinat?

Naised:

Mingit masinat ei juhi
see kel augud soki sees
see, kel taldrik ees on tühi
võidund lips on viltu ees

Refrään (koos):

Eal ei lõppe aasimine
kes on tähtsam, kes on ees
kas on naine olulisem
või on olulisem mees
Mõlemad on esirinnas
ilma nendeta ei saa
kuni üldse veel on hinnas
emakeel ja isamaa

Mehed:

Aga laulud - need on loodud
ikka aina isadest
isamaast ja isamajast
linnupesa sarnasest

Naised:

Ei teil oleks eesti meelt
kui poleks eesti emasid
kui ei oleks emakeelt
ja ema sõnu hellasid

Refrään (koos):

Eal ei lõppe aasimine ...


Inimesed, millal te aru saate, PRAEGU ON 21. SAJAND! Naised, muide, saavad ka valida, näiteks. Isegi naispoliitikuid leidub. Ja kujutage ette, kõik naised ei istugi kodus ja ei vaarita mehele süüa ja nõelu sokke. Mõned käivad ise tööl - või kui järgi mõelda, siis ilmselt enamus - šokk missugune! Nii see meie Eesti riigi elu alla käibki, juudid, vabamüürlased ja kommunistid võtavad võimust, pededel lastakse rahulikult tänaval ringi joosta ja mingid naisenärakad ei tea, kus on nende koht, varsti hakkavad veel seeliku asemel pükse kandma - või oot...
Väidetavalt oli laulusõnade autoril endal ka pärast imelik, sest ta olla need viimasel hetkel valmis visanud ja alles hiljem vaadanud, et on küll väga veider.


Tahaks mõistagi veel kurta ja sõimelda, aga ehk oleks tegu ennatise sõimuga, sestap kurdan muret niisama, ilma tugevate vägisõnadeta.
Laulupeo kavas on veel üks laul, "Maailma avastamise" sõnade järgi. Teate küll, Krossi oma, kõik inimesed on sündinud Genuas ja nii edasi.
Tegu on mõistagi minu isikliku arvamusega, aga miskipärast läheb antud luuletus mulle tohutult peale. Võimalik, et tegu on mullu- või tunamullusügisese luulelugemiskonkursiga, mida ma pealt juhtusin vaatama, kus valit autoreiks olid Kross ja Niit. Seal oli "Maailma avastamine" ikka väga populaarne ja isegi kuues kord kuulates oli sel oma võlu. Paremates luulekavades oli ta mõistagi parem, aga ega teisteski tal viga polnud.
Täna proovisime siis antud laulu ja teate - ikka päris mage tundus. Võib-olla on asi selles, et meil ei olnud lastekoori ega solisti taga ja proovisime teist ka esimest korda, aga tõsiasi, et nii umbes pooled sõnad on välja jäetud lahjendab kuidagi seda lugu. Samuti näib mulle, et luuletuse sisemine rütm või struktuur või rõhud jäävad laulus välja toomata.
Lõppeks avaldas täna üks koorikaaslane(kes sugugi mitte loll pole, pigem vastupidi) arvamust, mis seisnes umbes selles, et need sõnad on ikka väga mõttevabad ja pliiatsist välja imetud ja suvaliselt paberile laotud.
Nojah, kui sellist asja üteldakse asja kohta, mis mingi hetk teie südames mingisuguse sopi on vallutanud, siis on kuidagi nukker küll. Või olen ma ainuke loll, kellele see luuletus tohutult meeldib?

Mõtlesin, et kirjutan nädalast ka, aga näe, ei jõudnudki. Muide, salajastest andmetest sain teada, et see "Videviku"-saaga ei räägi hoopiski mitte mingist superilusast ja supertugevast vampiirist (see on kõikide nende, kes seda filmi või raamatut lugenud on, salajane ühisvandenõu) vaid hoopis ühest noorest Koraani-uurijast, kellele meeldib üks tütarlaps, kellega on paraku see probleem, et tollele ei meeldi üks teatav roheline värv, mis aga just paraku islami tunnusvärviks on. Raamatu kohta ma väga palju ei tea, aga igatahes film keerleb selle noormehe ja neiu, Koraanitõlgendamise ja rohelise värvi problemaatika ümber. Mingi hetk leitakse Istanbuli raamatukogust haruldane ja vähetuntud eestikeelne Koraanitõlge aastast 1940, tõlkijaks Masing ise. Tõlke vahele on keegi jätnud paberilehe, kus mainitakse mingi vana müstiku eriti kummalist ja huvitavat islamikäsitlust - ja nüüd hakkabki pihta jaht sellele ürikule, mis muuhulgas viib meid näitaks Istanbuli ja Šotimaa saarte vahelise vesiraudteele, minimegalopolisesse, mis on peidetud ära ühe vana Šoti lossi tippu, kus valitseb tõeline küberpunk ja mitmetesse muudesse põnevatesse kohtadesse. Hmjah, peaks ehk isegi antud raamatu/filmi hankima - tundub täitsa põnev.


EDIT: Hoiatan, kes veel aru ei saanud, et antud Videviku varianti nägin unes. Ei vastuta absoluutselt reaalsuse ees.