pühapäev, aprill 19, 2009

Kuldse liblika suvi

***Kirjutatud kolmapäeval, 22.aprillil***
Sel nädalavahetusel oli Tallinna koorifestival. Saime kolmanda koha segakooride arvestuses, iseenesest ülikõva, kuna tegu on väga kõrgetasemelise festivaliga. Hoar majutas mind väga kenasti, selle eest talle aitäh. Mõnevõrra väsitav see asi oli ka - üldiselt olid muist koore valinud eriti kõrgtasemelised, tehnilised, moodsad jne lood -s.t sageli kaunis koledad. Lõppkontsert oli parem, Tormist esitati, teda võib täitsa kaua kuulata, kuigi see, kuidas neiud heledal häälel "Oo tornikell, minu türa" laulavad, on pisut veider. (pärast selgus, et see olla siiski "Tornikell minu külas" olnud - aga see kõlas täpipealt nõnda nagu eelpoolmainitud fraas. Mõistagi olen ma rõve ja labane inimene, et selliseid asju kuulen ja veel blogis ka kirjutan - aga mis teha, vahetevahel tulebki inimestes pettuda. Muidu oli ilus laul, aga see fraas oli lihtsalt väga,väga veider)

Muus infos siis see asi, et



Jah, elada võiks nagu tahaks
Ja muret ei peaks tundma millestki
Ja sinu tegusid ei pandaks pahaks
Ja sõltuma ei pea kellestki.


Vaba kui lind, kui metsik hobune
Vaba kui lind, kui metsik hobune

Ja vabalt võid joosta kui tahad
Ja luba ei pea saama kelleltki
nii metsas ja mäel oled vaba
Kui suvi käes, suland talvekilp



Vaba kui lind, kui metsik hobune
Vaba kui lind, kui metsik hobune

Suvi, suvi, ootasin sind kaua
Päiksest, vihmast, vikerkaarest laulan
Soojust, värve, rõõmu, vabadust.
Soojust, värve, rõõmu, vabadust.

Jah, elada võiks nagu tahaks
Ja muret ei peaks tundma millestki
Ja sinu tegusid ei pandaks pahaks
Ja sõltuma ei pea kellestki.


Vaba kui lind, kui metsik hobune
Vaba kui lind, kui metsik hobune



Ma sõitsin täna esimest korda rattaga. Wheeeee! Tegelikult too laul väljendab minu tundeid selles asjus päris hästi. Vaba kui lind, kui metsik hobune. Okei, ilmselt on olemas ka teisi vabadusi kui vabadus rattaga sõita s.t liigelda kiiresti, operatiivselt ja igal ajal, aga rattaga liiklemise võimalus on igatahes ka hullult vinge.

Muide, tegin Kümne Väikese Neegri tegemisblogi avalikuks. Loodan, et Ally ei pahanda.
Valmisemad rollid on kõige viimasemad. Varem on mingeid poolikuid ka, neid ärge lugege. No ja peale selle on seal veel mingid väikesed omavahelised ebakõlad, eks ikka satu mõni sisse.


***Kirjutatud teisipäeval, 28.aprillil ***

First things first, homme, see on siis kolmapäeval, 29.aprill on teil viimane võimalus näha Teie Tagasihoidlikku Jutustajat Vanemuise laval! Seda võimalust ei tohi ometigi maha magada! Kell 7 kolmapäeva õhtul, Trubaduur. Täna laulsime küll läbi, aga laval pole seda asja vähemasti kuu aega teinud, nii et kohapeal olles on teil võimalus näha kõiki neid fiaskosid, millega me hakkama võime saada, näiteks võin ma püsse pooleks murda, mingid meeskodanikud võivad hakata laulma naissolisti osa, kuna viis moodustab peas niikuinii ühtse terviku, lavale saab tulla T-särgiga, poolpaljalt või suisa alasti, kui midagi meelest või sassi läheb (niikuinii läheb) võib pikalt ja valjusti vanduda, omavahel kaklema minna, kõige dramaatilisemal hetkel lavale joosta ja kõik peategelased surnuks pussitada ja palju muud toredat. Võimalused on piiritud.

Eile oli öölaulupidu - oli kena, nägin paljupalju toredaid inimesi. Mõni laul oli kena ka, kuigi noh, mida vanemaks ma saan, seda vähem suudan ma siiralt ja naiivselt vaimustuda laulupidudest ja isamaalistest lauludest- nüüd võite mind mõistagi kolmel eri moel risti lüüa, et ma sihuke müüdav orjahing ja isamaata lurjus olen - einoh, tore on küll, aga mingid sellised kahtlevad mõtted on sees - vaimustust igatahes ei teki. Mingi sisemine kontroll peaks ju olema - mingi hetk tundus kogu see asi nii massipsühhootilisena, et natuke õõvastav hakkas.
Noh, vähemalt ei tulnud Pihl tankiga rahvast võidukale võitlusretkele alatute vaenlaste vastu juhtima, kesiganes nood ka poleks. Seda võib ilmselt plussiks lugeda.

Möödund lauba käisin maal, tegin tööd. Hästi ilus oli - ja pisut veider - kohaliku kliima ühe tulemina oli samal ajal väljas ca 20 kraadi ja paiguti nii paks jää, et võis südamerahus peal kõndida.
Liblikat nägin ka, kuldset- peaks siis ilmselt kuldne suvi tulema.
Eks me näe.

pühapäev, aprill 12, 2009

Ametniku surm

Ma muretsen liiga palju.
Ma ei tea, kuidas sellest lahti saada.
Ally, vabandust selle eest. (kuigi seda, et ma su kodu kallal vingunud oleks, ma küll ei mäleta, löö või maha, ma pole teind. Neurootilisust tunnistan küll, aga vingumist su maja kallal ma lihtsalt EI MÄLETA, tee mis tahad)
Üleeila oli siis larp.
Mängijatele vist meeldis, kuigi vähemalt pooled neist olid vähemalt pool aega juhtmes, aga endal oli enne mängu mingi totaalne läbipõlemise tunne. Ma ei talu hästi stressi ja muretsen kõige pärast üle.
Persse.
Neljast rongist maha jääda, kolm tundi edasi-tagasi joosta ja nelisada krooni trahvi saada pole ilmselt ka tore. Noh, vähemalt on ta veel elus, täna hommikul kontrollisin - viimases kontaktis, mis mul enne seda temaga oli, ütles ta, et istub rongijaamas, on masenduses ja jälgib rööpaid. Eile ta minu küsimustele MSNis, kas ta on elus, ei vastanud, sestap tekkis mul kontrollimissoov. (Näete, JÄLLE! Ülearune muretsemine mingite eriti vähetõenäoliste sündmuste pärast. Perse, perse, perset, persse, perses, persest, persele, persel, perselt, perseks, perseni, persena, perseta, persega. Miks ma selline olen?)
Te olite kõik surnud. Peale Mirju. Ja Goblini, kes jäi koju.
Ma olen väsinud.

Neljapäeval, sõites Tartu Kaubamajas eskalaatoriga üles, sõitis samal ajal kõrvalelevaatorist alla neiu, kes rääkis telefoniga. Kuulasin pealt, aga ainuke sõna, mida ma tema lause keskelt kuulda suutsin, oli:
"Dada."

Täna öösel nägin und, et läksin Annile külla, tema pool toimus aga mingisugune pulm, Anni ütles mulle, et läheb poodi ja kaduski siis ära ja mina olin siis kontvõõrana pulmas. Pruut oli keegi, kellele me kõik mõttes ja sõnas viitasime kui dame noirele. Lõpuks sain ma taga kokku, ta ei tundnud mind vist ära, aga igatahes oli näha, et ta püüdis olla viisakas ja mind selle eest mitte välja visata, et ta mind ei tunne, ju siis oletas, et mingi eriti obskuurne tuttav, keda ürgammu kutsutud oli. Pakkus konjakit. Jõin siis.
See, kellega dame noire abielluma pidi, ei tea, isegi seda mitte, kas tegu oli mehe või naisega. Eks ta ole.
Eile magasin öösel neli tundi, päeval neli tundi ja olin terve päev mingis hämarolekus.
Õhtul-öösel vaatasin Casablancat ja natuke QaFi.

Louis, I think this is the beginning of a beautiful friendship.


Võib-olla.

"Järgmise larbi teeme siis, kui mina olen ära unustanud, kui neurootiline sina oled ja sina oled ära unustanud, milline mõrd mina olen."
Vist küll. Kuigi ma ei usu, et kummalgil meist selle koha pealt eriti lühike mälu oleks.
Ally, ma kardan, et kui me peaks veel ühe larbi tegema, läheks me omavahel pöördumatult tülli. Praegu on juba sihuke tunne, et napilt läks.



Eks ta ole.

Aga praegu see. Põhiliselt sellepärast, et iseenda enesetunnet parandada. Aga teistele ka, kui soovivad.

kolmapäev, aprill 08, 2009

Mille?

Kurat võtaks, kui ma ütlen, et tegu on f(x)=sin(x)-x graafikuga ja joonistan mingi kõvera, siis, kurat küll, on ka tegu f(x)=sin(x)-x graafikuga koos kõigi tema omadustega. Kui ma joonistan näiteks muumitrolli ja ütlen, et tegu on Dirichlet funktsiooniga graafikuga, siis tegu ongi Dirichlet funktsiooni graafikuga, kurat, ega ma siin joonistamist ei õpi. Sisu on see, mis loeb.
Kuradi rakendusmatemaatikud.

Okei, rant off.

Niisiis, hetkel peaksin ma kirjutama Andeorale rolli, aga vihase peaga ei suuda ma seda teha ja minu kõrval ei olnud kedagi, kellele ma saanuksin ühte konkreetset kodanikku sõimata ja väita, et tegu on tropiga, sestap kirjutan seda blogisse. (see, kuivõrd tropp antud isik päriselt on, ei puutu absoluutselt asjasse, kurat küll, sõimamine ei ole sul mingisugune hüperrealistlik tegevus)

Muudest asjadest, mis muga vahepeal juhtunud on.
Käisin kooliteatrifestivalil. Sealt järgnevad märkused:
*Treffner võitis.
*Võitjalavastus demonstreeris muuhulgas, et poisse on näiteringides tüdrukutest kõvasti vähem
*ja seda ka, et näitlejad võivad ütelda "Mille?" - "Selle?" viiskümmend korda järjest ja ikka on huvitav.
*"Ausa inimese maja". Päris lahe, kuigi moraal on umbe kahtlane- "Elu on kestev ime ja maagia. Sellepärast uskuge selgeltnägemisse, võlukunsti ja muusse säärasesse kassikulda."
*Jään oma arvamuse juurde, et seal näidendis oli Goblinil kõige sobivam roll. Talle kuidagi lihtsalt sobib mingite troppkirjanike mahalaskmine väga.
*Kui me Goblini juures juba oleme, siis tasuks mainida, et sel festivalil oli ta just nii riides, nagu mingi tüüpiline lääne ülikooli eriti noor mingi väga uue humanitaaraine (a la postmodernistliku teatriteooria kasutamine Korea filmikunstis) õppejõud välja nägema peaks. Kui Ülo tal kõrval seisis, nägid nad välja just nagu sellistest intelligenthumanitaaridest geipaar, aga see on loomulikult minu arvamus.
*Tšernobõli etendus oli hea. Väga palju nauditavaid soolosid. Eriti too usklik ringirändav poisike, ahastuses insener, sõjapõgenikud, sinnajäänud mutike- jaa, hea oli. Muidugi, profi kirjutatatud tekst ka.
*erinevalt näiteks sellest oh-ma-olen-niiiiiiiii-diip näidendist, mis lauba viimane oli. Kurat, mees, keda me eelmine päev Zavoodis kohtasime, ajas purjuspäi tunduvalt pädevamat diipi juttu.

Murca avaldas arvamust, et Carla Bruni sööb ilmselt ainult mett ja sulavõid ja seisab vaikselt kastemärjal rohul. Kuigi tema wikipedia artikkel natuke muudele võimalustele viitab, on Murca hüpotees vähemalt tema hääle põhjal totaalselt usutav. No kuulake: