neljapäev, oktoober 11, 2012

Näin laitat kalakukkoa II

Söögitegemislaul kohe mängima:
 Kui eelmine kord kirjeldasin vegan-retsepti, siis seekord seda hirmu ei ole. Samuti ei tasu karta tervislikkuse või kaalujälgimise asjus - need kaks mõistet ja antud retsept ei sobi kokku.

 Niisiis:
 Rammusavõitu hakklihakaste

 Tarvis läheb:
 300g hakkliha (sea,looma, segu - igaüks peaks sobima)
20g-50g võid (maitse järgi,kui panna vähem võid, saab seda kompenseerida oliivõliga.)
oliivõli (et kompenseerida vähest võid. Kui palju? Ee, ää, ei tea. Vaadake ise, suured inimesed ometigi.)
 umbes 100g šampinjone
 üks suur sibul
vett
pool suvikõrvitsat/kaks vart sellerit/muud säärast toredat
 sojakastet
pastat, kartulit, riisi, hirssi vms. millega seda kastet süüa
Ma soola ei pannud siia, sest sojakaste on ise sageli soolane.

 Esmalt hakite seened, sibula ja suvikõrvitsa/selleri. Siis panete või pannile sulama, kui juba mulle ajab, panete hakit seened sisse. Segate, ootate pisut, et seened kuldsemat karva võtaks, siis panete juurde (keerake pann ennem ikka kuumaks kah - noh, sihukene keskmine kuumus peaks kogu retsepti tarvis päris hea olema) suvikõrvitsa/selleri, seejärel sibula. Segate, kuni sibul on muutunud klaasjaks. Koristate selle segu pannilt mingisse kaussi või taldrikusse. Arvatavasti jäi sinna päris palju rasva järgi. Võib-olla ei jäänud ka.

 Paavo Nurmi.
 Igatahes, nüüd panete pannile hakkliha, ajate ta laiaks (noh, et ei oleks plönnis) ja lisate julgelt sojakastet ja vett ning segate. Niipalju vett ei tasi panna, et seda keetmiseks nimetada saaks, aga niipalju juba võiks, et praadimiseks on natuke imelik nimetada, sest pannipõhi on vedelikuga kaetud. Kui hakkliha on juba küpsema välimusega, võib maitsta, kas sojakastet on ikka piisavalt, kui pole, lisage vastavalt maitsele. Kui liha enam punane ei ole, pange seene-sibulavärk tagasi peale ja segage läbi. Võtke kuumus tsipa madalamaks või suisa maha ja laske mõni minut asjadel omavahel imbuda.

 Koristage toit pannilt ja serveerige näiteks mingi pastaga. Või millegi muu meelepärasega (seda ma ei ütelnud, et pastat on vaja ka keeta, hähähää, seep se on, kui retsepti enne toiduvalmistamist algusest lõpuni ei loe. Aga kust mina tean, võib-olla on teil mingisugused eilsed külmad kartulid kuskil, siis oleks ju tobe pastat keeta, eks?) Niisama saab ka süüa, aga tsuti liia rammus on mu meelest.

Head isu!

Kommentaare ei ole: