Katk ja ikaldus ja muud loomad

Vabandage väga, aga miks kuradi pärast peab selline haige ila laulupeo kavas olema?

MEHED JA NAISED
(Heiki Vilep)

Mehed:

Meie, mehed, teeme ilma
tähtsaid asju ajame
vahel harva teeme silma
harva õrnust vajame

Naised:

Vale jutt ja tühi loba
naisteta te küll ei saa
naisteta on mehed kobad
käteta ja jaluta

Mehed:

Kes see hoiab kindlalt tüüri,
kui on ajad kasinad?
Kes laob rahvuslikku müüri
juhib riigimasinat?

Naised:

Mingit masinat ei juhi
see kel augud soki sees
see, kel taldrik ees on tühi
võidund lips on viltu ees

Refrään (koos):

Eal ei lõppe aasimine
kes on tähtsam, kes on ees
kas on naine olulisem
või on olulisem mees
Mõlemad on esirinnas
ilma nendeta ei saa
kuni üldse veel on hinnas
emakeel ja isamaa

Mehed:

Aga laulud - need on loodud
ikka aina isadest
isamaast ja isamajast
linnupesa sarnasest

Naised:

Ei teil oleks eesti meelt
kui poleks eesti emasid
kui ei oleks emakeelt
ja ema sõnu hellasid

Refrään (koos):

Eal ei lõppe aasimine ...

Inimesed, millal te aru saate, PRAEGU ON 21. SAJAND! Naised, muide, saavad ka valida, näiteks. Isegi naispoliitikuid leidub. Ja kujutage ette, kõik naised ei istugi kodus ja ei vaarita mehele süüa ja nõelu sokke. Mõned käivad ise tööl - või kui järgi mõelda, siis ilmselt enamus - šokk missugune! Nii see meie Eesti riigi elu alla käibki, juudid, vabamüürlased ja kommunistid võtavad võimust, pededel lastakse rahulikult tänaval ringi joosta ja mingid naisenärakad ei tea, kus on nende koht, varsti hakkavad veel seeliku asemel pükse kandma - või oot...
Väidetavalt oli laulusõnade autoril endal ka pärast imelik, sest ta olla need viimasel hetkel valmis visanud ja alles hiljem vaadanud, et on küll väga veider.


Tahaks mõistagi veel kurta ja sõimelda, aga ehk oleks tegu ennatise sõimuga, sestap kurdan muret niisama, ilma tugevate vägisõnadeta.
Laulupeo kavas on veel üks laul, "Maailma avastamise" sõnade järgi. Teate küll, Krossi oma, kõik inimesed on sündinud Genuas ja nii edasi.
Tegu on mõistagi minu isikliku arvamusega, aga miskipärast läheb antud luuletus mulle tohutult peale. Võimalik, et tegu on mullu- või tunamullusügisese luulelugemiskonkursiga, mida ma pealt juhtusin vaatama, kus valit autoreiks olid Kross ja Niit. Seal oli "Maailma avastamine" ikka väga populaarne ja isegi kuues kord kuulates oli sel oma võlu. Paremates luulekavades oli ta mõistagi parem, aga ega teisteski tal viga polnud.
Täna proovisime siis antud laulu ja teate - ikka päris mage tundus. Võib-olla on asi selles, et meil ei olnud lastekoori ega solisti taga ja proovisime teist ka esimest korda, aga tõsiasi, et nii umbes pooled sõnad on välja jäetud lahjendab kuidagi seda lugu. Samuti näib mulle, et luuletuse sisemine rütm või struktuur või rõhud jäävad laulus välja toomata.
Lõppeks avaldas täna üks koorikaaslane(kes sugugi mitte loll pole, pigem vastupidi) arvamust, mis seisnes umbes selles, et need sõnad on ikka väga mõttevabad ja pliiatsist välja imetud ja suvaliselt paberile laotud.
Nojah, kui sellist asja üteldakse asja kohta, mis mingi hetk teie südames mingisuguse sopi on vallutanud, siis on kuidagi nukker küll. Või olen ma ainuke loll, kellele see luuletus tohutult meeldib?

Mõtlesin, et kirjutan nädalast ka, aga näe, ei jõudnudki. Muide, salajastest andmetest sain teada, et see "Videviku"-saaga ei räägi hoopiski mitte mingist superilusast ja supertugevast vampiirist (see on kõikide nende, kes seda filmi või raamatut lugenud on, salajane ühisvandenõu) vaid hoopis ühest noorest Koraani-uurijast, kellele meeldib üks tütarlaps, kellega on paraku see probleem, et tollele ei meeldi üks teatav roheline värv, mis aga just paraku islami tunnusvärviks on. Raamatu kohta ma väga palju ei tea, aga igatahes film keerleb selle noormehe ja neiu, Koraanitõlgendamise ja rohelise värvi problemaatika ümber. Mingi hetk leitakse Istanbuli raamatukogust haruldane ja vähetuntud eestikeelne Koraanitõlge aastast 1940, tõlkijaks Masing ise. Tõlke vahele on keegi jätnud paberilehe, kus mainitakse mingi vana müstiku eriti kummalist ja huvitavat islamikäsitlust - ja nüüd hakkabki pihta jaht sellele ürikule, mis muuhulgas viib meid näitaks Istanbuli ja Šotimaa saarte vahelise vesiraudteele, minimegalopolisesse, mis on peidetud ära ühe vana Šoti lossi tippu, kus valitseb tõeline küberpunk ja mitmetesse muudesse põnevatesse kohtadesse. Hmjah, peaks ehk isegi antud raamatu/filmi hankima - tundub täitsa põnev.


EDIT: Hoiatan, kes veel aru ei saanud, et antud Videviku varianti nägin unes. Ei vastuta absoluutselt reaalsuse ees.