Wifi, wifi, lama sabathani?

Meil peaks kodus väidetavalt wifi olema, aga mul on tunne, et ta kaob ära enam-vähem sama sagedasti kui pilv päikse ette tuleb. Sestap kasutan käegakatsutavat internetti miskise juhtme kujul, mis mu venna toas on. Ma laadisin sinna kunagi interneti alla, nüüd on hea varnast võtta.
Neljapäevane nädalavahetus kestab, minu unerežiim on sujuvalt liikunud 4-12 süsteemile - teate, selles on ilmselt midagi puhtlapsikut, tahe olla üleval keset ööd, elada mingis teises rütmis kui teised, järgida teisi reegleid - aeg-ajalt võib mõistagi kuulda tänavalt kostuvaid karjeid ja vahel ma mõtlen, et kas tegu oli lihtsalt purjakil tütarlapsega, keda ta sõber üllatas või toimub seal midagi kriminaalsemat. Vaatan aknast välja, midagi ei näe, midagi ei kuule. Ehk oli lihtsalt üllatus? Välja ei taha ka nagu keset ööd minna, ei ole minust tollele kujuteldavale neiule abi. Ja eks ma siis vaatan filme, loen raamatuid ja teen mõttetusi - näiteks mängin ninjamängu. Too viimane häirib mind.
Hetkel ma lugesin just "Petit Nicolas"-d. Kuradi imelik tunne oli ilmselt olla laps. Kuidas ma kunagi sellega hakkama sain? Arvatavasti ei saanudki.
Ning jah, antud raamat on prantsuse keeles ja ma suudan teda lugeda, kuigi ajuti jätavad mõned lõigud mind totaalsesse hämmingusse. Lasteraamat ka veel pealegi ja olen seda isegi pisikesena lugenud, nii et see pole nagu päris see. Pealegi, kirjutatud prantsuse keelest ja räägitud prantuse keelest arusaamised on kaks ise asja - La Grande Vadrouille jaoks vajasin subtiitreid.
Miks ma üleüldse mingitest keeltest räägin - selleks et kelkida?- seda mõistagi ka. Aga põhipõhjus seisneb selles, et ma olen otsustanud majanduskriisist hoolimata järgmine semester kusagil eksiilis viibida. Läbi Erasmuse, tõenäoliselt. Majanduskriis ehk nii raskelt ei löögi, kuna nagu Hanrahan mainis, kõige tähtsam ressurss on tol ajal vein - ja too peaks ju Prantusmaal tunduvalt parema hinna/kvaliteedi suhtega olema, kui Eestis. Saksamaal tehakse ka veini, nii et ehk seal ka. Austria veiniasjanduse koha pealt ma ei päde - kuidas seal lood on?
Igatahes, mul on kolm valikut(võimalik ka, et vähem) - Potsdam, Saksamaa, Linz, Austria ja Grenoble, Prantsusmaa.
Raske valik, iseenesest. Saksa keelt valdan ma iseenesest paremini kui prantsuse oma, teisalt oleks Prantsusmaa jälle kuidagi eksootilisem. Peale selle pole ma hinnatasemes ka veel kindel, mõtlesin küsida vastavate linnade Couchsurfingu foorumeis, aga pole veel vastavakeelseid tekste valmis saanud - ja tõenäoliselt on nad kaunis vigased. Ma loodan, et nad ei pahanda ja saavad aru ja vastavad inglise keeles, et ma neist reaalselt ka aru saaks.
Vastik Disko oli mõnevõrra lõbus, kui välja arvata need pool tundi, kui me Goblini purjus klassiõega tegelesime, kolmveerand tundi, kus ma oma mantlit suurest mantlihunnikust välja kaevasin ja tund, mil ma otsisin A. G-d, kes elab minuga samas majas ja kellega me koos pidime koju minema. Mitte, et ma ühtegi nendest kolmest eriti aktiivselt teinud oleks.
Aga muidu polnud isegi paha.
Pool Tartu linna on ilmselt neljapäevase puhkuse puhul emigreerunud.
Dani on Kaberneemes, Goblin läheb Strasbourgi, Mialee on veel Tartus aga ma päris täpselt ei teagi, mis taga on, Metsavend on maal, Siiri number n on ilmselt ikka veel pohmellis ja see inimene, keda ma isegi stalkida võiks - noh, tema kohta ma ei teagi, kus ta füüsiliselt paikneb. Ma ei ole julenud temaga väga palju small-talki ajada, kardan, et tüütan ta ära. Peale selle tekitab ta minus vahepeal alakat, kuna ta on must noorem ja mul on kuri kahtlus, et ilmselt ka targem/intelligentsem/haritum.

Muide, miks on kanalisatsioonikaevude luugid ümmargused?