Oli selline üritus või katse. Ajas rändamisega. Kõigepealt näidati üht videot lennuki sisemusest ja küsiti, kas ma olen selle lennukiga lennanud. Ütlesin, et vist küll.
Siis tõusid aga lennukis istmeilt üles mees ja naine ja ma tundsin ära - see on ju SEE lennuk, see saatuslik lennuk, ma olen seda videost sada korda näinud. Üritasin vältida nende kahe tähelepanu, olla hästi tähelepandamatu ja nii edasi.
Naine viipas püstoliga umbes kümmekonna reisija peale ja kamandas nad lennuki ukse juurde ja sundis alla hüppama. Siis hüppas ise ka. Õnneks mina nende esimese kümne seas ei olnud. Üritasin olla hästi tähelepandamatu. Ei tulnud välja. Mind sunniti ka alla hüppama.
Alla hüpates mõtlesin, et vähemasti mul on veel pisut aega, enne kui mu elu otsa saab ja mõtlesin samal ajal, kas sellise kiirusega saab kooli ust avada.
Selgus, et saab, sest ma kukkusin just kooli ukse juurde ja kukkudes vajutasin lingi alla.
Igatahes, selgus, et see polegi kool, vaid hoopis mingi kohvik. Või siis minu maakodu, ma pole kindel. Mingi hübriid igastahes. KOhvik, mis läks sujuvalt maakoduks üle. Imetlesin väga seda ehedat baroki näidist, kui mu tähelepanu sellele juhiti. Ei olnud aga raha ja Yoshy andis laenu, et midagi osta. Siis nägin, et väljas on Mihkel, läksin talle tere ütlema, aga siis ta kadus ära ja leidsin, et kohvik asub hoopis Tallinnas. Kõndisin natuke edasi ja jõudsin ühele platsile, kus ühest autost tuli kõik rituaalvahendid ära tuua. Tõingi, teised arutasid, palju mul aega läheb, aga läks vähe. Üks torkas veel, et luteruses on nii vähe rituaalesemeid, et mida sa ikka ootad.
Nüüd käisin ma mööda Kalevi tänavat, mis oli aga hoopis kitsam ja käänulisem mööda Karlovat ringi. Kohtasin üht vanameest, kes seletas mulle ajarännaku paradokse. Ta näitas mulle üht oravat, kes oli juba kümme aastat surnud olnud, aga kelle ta oli tulevikust oli siia toonud, nii et ta vormiliselt vaid paar päeva surnud oli olnud. Võtsin orava kätte ja koorisin talt naha ära, näitamaks, et liha on veel suhtkoht värske ja et kümme aastat too surnud küll pole olnud. Liha oli ilus roos aküll, kuigi paarist kohast mädanes. Vanamees jäi pettunult nõusse.
Kõndisin siis bussi peale, mida aga ei tulnud.
Nägin, et üks naine sõitis autoga -sellesamaga, millest ma ennem rituaalvahendid ära olin toonud ja hüüdis, et ajarännueksperiment on edukalt läbi viidud ja et ma peale hüppaksin. Küsisin, et kas minust mälujälgi ei jää, aga naine vastas, et tänu ajamasinale saab kõik kustutada.
esmaspäev, mai 28, 2007
reede, mai 18, 2007
Mai, 16-18
Õpin päevapostiblogimise rasket kunsti.
Niisiis, mida ma neljapäeval tegin. (kuidas need Strugatskid ütlesidki mingi aruande kohta, mis oli kirjutatud stiilis: kooolipoisi jutustus: "Kuidas ma veetsin oma koolivaheaega vanaisa juures" - kirjutada väga mõnus ja lugeda põrgulik. Vot selle stiili poole ma püüdlen)
Õigupoolest tuleks alustada juba kolmapäevast, mil ma käisin kaks korda koolis. Esimene kord kella kaheksaks kooli (ja seda nimetame me humanistlikuks ühiskonnaks!), seal kaks tundi matemaatikat, mille ajal ma niikuinii tegin olümpiaadiülesandeid, vot neid ja täielikult Kiisli informatiivset juttu eirasin. Teada puha. Ühesõnaga, lõpus seletas ta midagi umbes sama selgelt kui Delfi oraakel, mis kell neljapäeval tund algab. Järgisin Delfi oraaklit tõlgendava preestri eeskuju: tõlgendada tuleb nii, kuidas endale kasulik on. Seega kell 10. Tõlgenduse tulemusi sain teada järgmine päev - oli ikka kell 9 olnud.
Aga neljapäev ei ole teps mitte möödas. Hämaratel asjaoludel sattusin kella nelja paiku taas kooli. (siin on mingi seos Keerbergi ja kooriga). Seal kohtasin ma plakatit, millel oli kirjas midagi viktoriini kohta ja mu loomulik edevus sai must võitu- läksin vaatasin, kas üksi saab ka osaleda (võistkonnad olid neljaliikmelised, võis ka vähem) . Selgus, et saab küll, aga mind nägi oma õnneks üks tuttav rebane, kelle rebasmeeskond oli suures jaos nelja tuule poole pistma pannud. Heast südamest, kaastundest ja muudest positiivsetest omadustest lähtudes läksin vaestele rebastele appi. Algul oli meid siis kokku kolm, hiljem saabus laipade juurest ka neljas. Saime neljanda koha. (isikliku loogika kohaselt on selle põhjus rebaste arv tiimis - kaugus esikohast - kolm kohta - rebaseid tiimis - kolm. On see juhus? Ma ei usu.) Pajatasin siis veel rebastele, kuidas olid lood olnud minu noorusajal ja nood kuulasid, koonud imestusest laiali.
Sobingute ja salatehingute tõttu torti ega auhinda ei saanud, ju olid siis teised rohkem altkäemaksu maksnud.
IGatahes, läksin koju. Ahjaa, võtsin kaks Chaplini filmi ka.
Neljapäeval oli mul kolm tähtsat toimetust. (ei, matemaatika ei ole oluline ja ega keegi väga mulle seda hiljaksjäämist ette ei heitnud)
Esimene neist oli medaliasjus sahkermahekrdamine. Õnneks oli Reemannil hea süda ja ta pani mulle praksi viie, mis tähendab, et ma ei peagi õppima, kus kasvab mais. (rebased väidavad, et see on Seevri catchphrase, on teise isegi seinale riputanud, aga oma ajast ma seda nagu ei mäleta. Ehk on toimunud uuendus Seevri lööklausetes?) Saan niisamagi medali.
Teiseks pidin ma tulema õigeaegselt koju drägunimängult, mis seepäev olema pidi. Selgus, et mäng jääb ära, mistõttu sellega oli ka korras.
Täiesti plaaniväliselt käisin Teringu juures ja rääkisime kirjanduse koolieksami teemadest. Sain näiteks nimekirja mitmeid huvitavaid uusi võimalusi nagu Skandinaavia eeposed, Yeats ja Chaplin. Ulmekirjanduse ma küll unustasin, kurat, peab e-mailiga teate saatma. Sellega siis kah korras.
Kolmas asi puudutab juba tänast. (mul on tunne nagu mingi hindu eeposes, mis kategooriliselt ajalist järjepidavust ignoreerib)
Nimelt on täna minu üheainsama ja tõelise VENNA, KRISTJANI SÜNNIPÄEV. Ta sai 20 aastat vanaks.
Sellega seoses oli mu ema tellinud eilseks mingist asutusest kringli, mis tuli ise ära tuua. Asutuse asukoht oli aga võrdlemisi keeruline ja mulle tehti väike skeem. Arvate, et aitas?
Pidepunktideks antud joonisel oli matemaatikamaja, Kassitoome ja saksa keele instituut. Matemaatikamaja oli esimene punkt ja sinna jõudsin õnnelikult. Nüüd oli käsk esimesest teest vasakule pöörata. Tegu oli küll kitsa munakivitänavaga, mis kuigi kaugele ei viinud, ent tänav on tänav, mine isahane tea, ehk ongi seal. KAssitoomet ma ignoreerisin, sest teadsin, et Saksa keele Instituut (vms) on seal vägalähedal ja selles instituudis olin ma varem käinud ja teadsin, et tegu on väga huvitava ja laheda majaga ja asusin selle järgi otsima...Tähtveres.
Huvitavaid ja lahedaid maju oli antud tänaval palju, kohe kahju hakkas, et fotokat kaasas polnud. Näiteks üks maja, mille esine oli nii lahedasti rohtu kasvanud, et sellises oleks kohe tahtnud lapsena (linnas) elada. Noh, selline Kalle Blomkvisti värk ja puha. Palju oli ka huvitavaid ornamendiga puitmaju, milledest ühe üht seina ilustas järgmine gräffiti: "(loetamatu täheühend), tehke kaev korda!"
Avastasin ka hoopis uue kiriku, mille puhul tekkis tõsine WTF tunne. Ilm oli muidugi ilusilus ja Tähtvere ka ja nii oli päris lahegi seal ära eksida ja avastada täiesti uusi kvartaleid.
Kõndisin siis veidike edasi, nägin üht suuremat parki ja bussipeatust ja siis koitis, kus ma olin: lastepolikliiniku juures.
Saanud tollest arusaamast samaaegselt nii uut energiat (tean, kus olen) kui ka teatavat pettumust (ei olegi uusi kvartaleid) asusin uuele otsiretkele ja siis leidsin ma antud instituudi ja ka pagaripoe üles.
Pagaripood oli keldris, keldriukse küljes silt, mis teavitas, et praegu viiakse tellimusi kohale ja et tagasi tullakse alles kell 14. 30. Tüng, värdjas!
Hulkusin siis veel mööda Tähtveret ringi. Läksin Anni maja juurde, mõtlesin, kas tema poolt korra läbi hüpata ja tere ütelda, aga miskipärast ma seda ei teinud. Kõndisin ka mööda Kooli tänavat ja mõtlesin, et milline kena armas kool siin võib olla. Siis sain aru, et see on Miina Härma ja pöörasin Treffneri sõrmuse tagurpidi, et mitte pahandusi tekitada. Hulkusin edasi ja leidsin hästi laheda antikvariaadi, kust ma sain 45 krooni eest "Valguse isanda". Sünnipäevakink vennale olemas! Kaks teist raamatut sain ka, Musta Paja seeria kaks esimest raamatut, kumbki kolmekümne krooni eest.
Siis läksin kooli ja sõin lõunat, pärast mida ma leidsin, et aeg ongi enamvähem paras. Äkki andsid tunda mu jalad, mis teavitasid, et võiks pisut puhata. Tegingi seda ja lugesin pisut. Seejärel läksin ja tõin tolle kringli ära ja tundsin ennast üsna kapsana, sest päev oli palav. Läksin bussi number 6 peale, millega ma harilikult ei sõida, sain sellega Kesklinna. Käisin veel tomatitaimede hindu vaatamas (6, 6, 6, 7, 8 oleks siis variatsioonirida) pärast mida sõitsin koju. Kodus vaatasin Chaplini filme, mille leidsin naljakad olevat. Õhtul saabus veel perekonnatuttav, kes oli aasta aega Ameerikas elanud. Sai puhutud juttu ja muud sarnast jura. Kui kell sai kesköö natuke läbi, soovisin vennale õnne ja andsin kingi üle, pärast mida läksin magama.
Täna oli mataeksam, mida ma ei kommenteeri. Palju siia ikka kirjutada jõuab.
Ahjaa, täna nägin unes toredat relva drägunistliku seikluse tarvis - elektri
Niisiis, mida ma neljapäeval tegin. (kuidas need Strugatskid ütlesidki mingi aruande kohta, mis oli kirjutatud stiilis: kooolipoisi jutustus: "Kuidas ma veetsin oma koolivaheaega vanaisa juures" - kirjutada väga mõnus ja lugeda põrgulik. Vot selle stiili poole ma püüdlen)
Õigupoolest tuleks alustada juba kolmapäevast, mil ma käisin kaks korda koolis. Esimene kord kella kaheksaks kooli (ja seda nimetame me humanistlikuks ühiskonnaks!), seal kaks tundi matemaatikat, mille ajal ma niikuinii tegin olümpiaadiülesandeid, vot neid ja täielikult Kiisli informatiivset juttu eirasin. Teada puha. Ühesõnaga, lõpus seletas ta midagi umbes sama selgelt kui Delfi oraakel, mis kell neljapäeval tund algab. Järgisin Delfi oraaklit tõlgendava preestri eeskuju: tõlgendada tuleb nii, kuidas endale kasulik on. Seega kell 10. Tõlgenduse tulemusi sain teada järgmine päev - oli ikka kell 9 olnud.
Aga neljapäev ei ole teps mitte möödas. Hämaratel asjaoludel sattusin kella nelja paiku taas kooli. (siin on mingi seos Keerbergi ja kooriga). Seal kohtasin ma plakatit, millel oli kirjas midagi viktoriini kohta ja mu loomulik edevus sai must võitu- läksin vaatasin, kas üksi saab ka osaleda (võistkonnad olid neljaliikmelised, võis ka vähem) . Selgus, et saab küll, aga mind nägi oma õnneks üks tuttav rebane, kelle rebasmeeskond oli suures jaos nelja tuule poole pistma pannud. Heast südamest, kaastundest ja muudest positiivsetest omadustest lähtudes läksin vaestele rebastele appi. Algul oli meid siis kokku kolm, hiljem saabus laipade juurest ka neljas. Saime neljanda koha. (isikliku loogika kohaselt on selle põhjus rebaste arv tiimis - kaugus esikohast - kolm kohta - rebaseid tiimis - kolm. On see juhus? Ma ei usu.) Pajatasin siis veel rebastele, kuidas olid lood olnud minu noorusajal ja nood kuulasid, koonud imestusest laiali.
Sobingute ja salatehingute tõttu torti ega auhinda ei saanud, ju olid siis teised rohkem altkäemaksu maksnud.
IGatahes, läksin koju. Ahjaa, võtsin kaks Chaplini filmi ka.
Neljapäeval oli mul kolm tähtsat toimetust. (ei, matemaatika ei ole oluline ja ega keegi väga mulle seda hiljaksjäämist ette ei heitnud)
Esimene neist oli medaliasjus sahkermahekrdamine. Õnneks oli Reemannil hea süda ja ta pani mulle praksi viie, mis tähendab, et ma ei peagi õppima, kus kasvab mais. (rebased väidavad, et see on Seevri catchphrase, on teise isegi seinale riputanud, aga oma ajast ma seda nagu ei mäleta. Ehk on toimunud uuendus Seevri lööklausetes?) Saan niisamagi medali.
Teiseks pidin ma tulema õigeaegselt koju drägunimängult, mis seepäev olema pidi. Selgus, et mäng jääb ära, mistõttu sellega oli ka korras.
Täiesti plaaniväliselt käisin Teringu juures ja rääkisime kirjanduse koolieksami teemadest. Sain näiteks nimekirja mitmeid huvitavaid uusi võimalusi nagu Skandinaavia eeposed, Yeats ja Chaplin. Ulmekirjanduse ma küll unustasin, kurat, peab e-mailiga teate saatma. Sellega siis kah korras.
Kolmas asi puudutab juba tänast. (mul on tunne nagu mingi hindu eeposes, mis kategooriliselt ajalist järjepidavust ignoreerib)
Nimelt on täna minu üheainsama ja tõelise VENNA, KRISTJANI SÜNNIPÄEV. Ta sai 20 aastat vanaks.
Sellega seoses oli mu ema tellinud eilseks mingist asutusest kringli, mis tuli ise ära tuua. Asutuse asukoht oli aga võrdlemisi keeruline ja mulle tehti väike skeem. Arvate, et aitas?
Pidepunktideks antud joonisel oli matemaatikamaja, Kassitoome ja saksa keele instituut. Matemaatikamaja oli esimene punkt ja sinna jõudsin õnnelikult. Nüüd oli käsk esimesest teest vasakule pöörata. Tegu oli küll kitsa munakivitänavaga, mis kuigi kaugele ei viinud, ent tänav on tänav, mine isahane tea, ehk ongi seal. KAssitoomet ma ignoreerisin, sest teadsin, et Saksa keele Instituut (vms) on seal vägalähedal ja selles instituudis olin ma varem käinud ja teadsin, et tegu on väga huvitava ja laheda majaga ja asusin selle järgi otsima...Tähtveres.
Huvitavaid ja lahedaid maju oli antud tänaval palju, kohe kahju hakkas, et fotokat kaasas polnud. Näiteks üks maja, mille esine oli nii lahedasti rohtu kasvanud, et sellises oleks kohe tahtnud lapsena (linnas) elada. Noh, selline Kalle Blomkvisti värk ja puha. Palju oli ka huvitavaid ornamendiga puitmaju, milledest ühe üht seina ilustas järgmine gräffiti: "(loetamatu täheühend), tehke kaev korda!"
Avastasin ka hoopis uue kiriku, mille puhul tekkis tõsine WTF tunne. Ilm oli muidugi ilusilus ja Tähtvere ka ja nii oli päris lahegi seal ära eksida ja avastada täiesti uusi kvartaleid.
Kõndisin siis veidike edasi, nägin üht suuremat parki ja bussipeatust ja siis koitis, kus ma olin: lastepolikliiniku juures.
Saanud tollest arusaamast samaaegselt nii uut energiat (tean, kus olen) kui ka teatavat pettumust (ei olegi uusi kvartaleid) asusin uuele otsiretkele ja siis leidsin ma antud instituudi ja ka pagaripoe üles.
Pagaripood oli keldris, keldriukse küljes silt, mis teavitas, et praegu viiakse tellimusi kohale ja et tagasi tullakse alles kell 14. 30. Tüng, värdjas!
Hulkusin siis veel mööda Tähtveret ringi. Läksin Anni maja juurde, mõtlesin, kas tema poolt korra läbi hüpata ja tere ütelda, aga miskipärast ma seda ei teinud. Kõndisin ka mööda Kooli tänavat ja mõtlesin, et milline kena armas kool siin võib olla. Siis sain aru, et see on Miina Härma ja pöörasin Treffneri sõrmuse tagurpidi, et mitte pahandusi tekitada. Hulkusin edasi ja leidsin hästi laheda antikvariaadi, kust ma sain 45 krooni eest "Valguse isanda". Sünnipäevakink vennale olemas! Kaks teist raamatut sain ka, Musta Paja seeria kaks esimest raamatut, kumbki kolmekümne krooni eest.
Siis läksin kooli ja sõin lõunat, pärast mida ma leidsin, et aeg ongi enamvähem paras. Äkki andsid tunda mu jalad, mis teavitasid, et võiks pisut puhata. Tegingi seda ja lugesin pisut. Seejärel läksin ja tõin tolle kringli ära ja tundsin ennast üsna kapsana, sest päev oli palav. Läksin bussi number 6 peale, millega ma harilikult ei sõida, sain sellega Kesklinna. Käisin veel tomatitaimede hindu vaatamas (6, 6, 6, 7, 8 oleks siis variatsioonirida) pärast mida sõitsin koju. Kodus vaatasin Chaplini filme, mille leidsin naljakad olevat. Õhtul saabus veel perekonnatuttav, kes oli aasta aega Ameerikas elanud. Sai puhutud juttu ja muud sarnast jura. Kui kell sai kesköö natuke läbi, soovisin vennale õnne ja andsin kingi üle, pärast mida läksin magama.
Täna oli mataeksam, mida ma ei kommenteeri. Palju siia ikka kirjutada jõuab.
Ahjaa, täna nägin unes toredat relva drägunistliku seikluse tarvis - elektri
kolmapäev, mai 16, 2007
Oiviku elu on ikka raske
ütles Sven, kui ma talle oma rasket saatust kurtsin. Mõnes mõttes on tal ehk täitsa õigus.
Tark pea on muide kerele nuhtluseks. Kohe on kohe.
Nimelt on mul lootus saada hõbemedalit. Kehalist ei paranda, geograafias on üks periood viis ja kaks nelja ning füssa praks tõotab midagi halvaendelist, nagu Reemann mulle ütles. Argh! Kui seda praksi põleks, saaks hõbeda kätte ja asi tahe. Nüüd on sellega jama nagu liis lassiga.
Peab vist geograafia järele tegema. Mitte et ma nimetet ainest enam midagi mäletaks, peale selle, et Tai pealinn on Bangkok ja OPEC ühendab naftat tootvad riigid ja ressursid on piiratud. Oijah, ilmselt peab mingi rebase maha lööma, talt geograafiaõpiku röövima ja teatava os apähe ajama ja ülejäänu üldise intelligentsi pealt tegema ja lootma Seevri heale tahtele ja inimlikule kaastundele.
Nojah, homme peab ära andma taotleva lehe. Jumal temaga, jäägu see praeguseks kõrvale.
Sain kätte ka kirjanduse koolieksami teemad. Totaalne hämming. Ei, teemad on lahedad ja huvitavad, kõike ma aga ei tunne ja seal tuleb piletid ise valmis teha eksamitegijate poolt. See tähendab, et kui mina kirjutan oma arvamuse miski teema kohta kokku, siis peab keski teine selle järgi õppima ja mina pean kellegi kirjutiste järgi õppima. Kirjandust ei peaks üleüldse õppima - lihtsalt loed, ja siis pärast vestled antud raamatute teemadel. Õppetöö näib kuidagi segane ses asjus. Ah, sellega on kah aega ja praegune aeg on vist kõigil eraldatud mata õppimiseks ja keegi mult midagi ei nõua ja matti ma tõenäoselt õppima ei pea. Ja sellega on ka eksamid enamvähem läbi.
Nojah, tegelikult põle asi üldsegi nii hull, lihtsalt hetkel on selline appiappi tunne.
Tark pea on muide kerele nuhtluseks. Kohe on kohe.
Nimelt on mul lootus saada hõbemedalit. Kehalist ei paranda, geograafias on üks periood viis ja kaks nelja ning füssa praks tõotab midagi halvaendelist, nagu Reemann mulle ütles. Argh! Kui seda praksi põleks, saaks hõbeda kätte ja asi tahe. Nüüd on sellega jama nagu liis lassiga.
Peab vist geograafia järele tegema. Mitte et ma nimetet ainest enam midagi mäletaks, peale selle, et Tai pealinn on Bangkok ja OPEC ühendab naftat tootvad riigid ja ressursid on piiratud. Oijah, ilmselt peab mingi rebase maha lööma, talt geograafiaõpiku röövima ja teatava os apähe ajama ja ülejäänu üldise intelligentsi pealt tegema ja lootma Seevri heale tahtele ja inimlikule kaastundele.
Nojah, homme peab ära andma taotleva lehe. Jumal temaga, jäägu see praeguseks kõrvale.
Sain kätte ka kirjanduse koolieksami teemad. Totaalne hämming. Ei, teemad on lahedad ja huvitavad, kõike ma aga ei tunne ja seal tuleb piletid ise valmis teha eksamitegijate poolt. See tähendab, et kui mina kirjutan oma arvamuse miski teema kohta kokku, siis peab keski teine selle järgi õppima ja mina pean kellegi kirjutiste järgi õppima. Kirjandust ei peaks üleüldse õppima - lihtsalt loed, ja siis pärast vestled antud raamatute teemadel. Õppetöö näib kuidagi segane ses asjus. Ah, sellega on kah aega ja praegune aeg on vist kõigil eraldatud mata õppimiseks ja keegi mult midagi ei nõua ja matti ma tõenäoselt õppima ei pea. Ja sellega on ka eksamid enamvähem läbi.
Nojah, tegelikult põle asi üldsegi nii hull, lihtsalt hetkel on selline appiappi tunne.
reede, mai 04, 2007
Ja lastele jääb tulevik ja maa ja kõik see minevik
Viimase aja sündmustega seoses (jaa, ma hakkan kah mingit poliitiba ajama. Vähemasti ajutiselt) tuleb mulle meelde Kundera "Olemise talumatu kergus" Täpsemalt öeldes Sabina ja see, kuidas ta, olles Tšehhoslovakkiast välismaailma põgenenud tundis, et tema tõeliseks vaenlaseks ei ole mitte NLiit, vaid kitš ja suured rahvahulgad, kes marsivad mööda tänavaid ja karjuvad loosungeid.
Vot.
Mul on selline üsna sarnane tunne. Et vastukarva ei ole eelkõige mitte venelased või märatsejad, vaid just selline äärmuslus, mõlemalt poolt. Selline, kelle jaoks enda arvamusest lahku minev arvamus kohe hirmus ketserlus ja arvaja riigireetur, nats, stalinist või muu kuripaha on.
Oijah. Mõtlesin veel pikemalt pajatada, aga ei jaksa.
Muuseas, 9. mail on laulupeo kava ettelaulmine.
Lõpetuseks midagi ilusat
Vot.
Mul on selline üsna sarnane tunne. Et vastukarva ei ole eelkõige mitte venelased või märatsejad, vaid just selline äärmuslus, mõlemalt poolt. Selline, kelle jaoks enda arvamusest lahku minev arvamus kohe hirmus ketserlus ja arvaja riigireetur, nats, stalinist või muu kuripaha on.
Oijah. Mõtlesin veel pikemalt pajatada, aga ei jaksa.
Muuseas, 9. mail on laulupeo kava ettelaulmine.
Lõpetuseks midagi ilusat
kolmapäev, mai 02, 2007
Kustav ja Iida
Kaks armastajat juhtusid kord kokku metsateel
(Tairudi-tairudi trallallaa, miks sina mind ei armasta?)
Nemad puu all maha istsivad, ei julgend rääkida
siis Kustav ütles Iidale: miks sa ei ole kurb?
Ma homme laulatusele sõidan oma pruudiga
siis Iida ära ehmatas, näost valgeks läks kui kriit
Iida tõusis puu alt ülesse, läks oma kambrisse
Kui äripäev oli mööda läind ja pühapäev oli tulnud
siis istus Iida akna all ja kammis oma pääd
Iida viskas kammi aknale, lõi juuksed seljale
ta elavalt toast välja läks, surnult kanti tagasi
Kui pühapäev oli mööda läind ja kesköötund oli tulnud
siis seisis Iida kurblik vaim Kustavi voodi ees
Siis teise päeva hommikul Kustav ütles naisele
Ma täna öösel kohutavat und olen näind, nii hirmsat, koledat
meie tuba oli pisikesi loomi täis, kõik veripunased
Siis sõna toodi Kustavil - sinu vana pruut on surnud
Kustav tõusis voodist ülesse, läks Iidat vaatama
Mamma viis ta papa kambrisse, kus Iida magas nüüd
Kustav langes maha põlvini, et anda Iidal suud
Iida kolm venda ütlesid, mis otsid sina siit
suud anna oma naisele ja mitte Iidale
Kustav haaras põuest volveri, lõi endal rinnusse
noor naine jäägu leinama, mina suren Iidaga
Kaks armastajat surivad, ühte hauda maeti
K2rts palus, et ma selle talle saadaks või miskit, panen siia üles.
Tjah, tegelikult üks üsna jabur laul, samasse liigasse "Pimm-pommadi kellad löövad"-ga, kuigi mitte päris selle kingsepa-lauluga.
Praegu ma aga mõtlen, kust võiks leida sõnu järgmistele lauludele, oleks hea teinekord sõpradega laulda:
1) Hällilaul "Impro 3: Punane Hanrahanist". Mäletan vaid fraasi: " sa oled mu kevadelootus, kui lehed langevad". Kuramuse ilus laul.
2)Mul on kuri kahtlus, et see on FIXi laul, a pead ei anna. Too on too laule ümber pööravast peeglit uurivast daamist.
3) Üks teatav nekrutilaul. Too, mis algab, et ema väikselt hällitas ja ütles sõjamees jne. Õigupoolest on mul üks selline laul siin isegi olemas, aga too on üsna lühike versioon, Kustavist ja Iidast vahest lühemgi, aga too teine oli hästi pikk, peab kelleltki küsima, et laulaks, sest ümber trükkida oleks ilmselt suur vaev.
4) Üks teine nekrutilaul. Oli Eesti Teatri Lauludes, muuseas telekas ka. Too on too "See ranits, mis mul seljas"
5) Ja vot üks lugu oli veel, mida ma niikuinii tahtsin, aga ta, raip, ei tule meelde. Mitte midagi tast ei tule.
(Tairudi-tairudi trallallaa, miks sina mind ei armasta?)
Nemad puu all maha istsivad, ei julgend rääkida
siis Kustav ütles Iidale: miks sa ei ole kurb?
Ma homme laulatusele sõidan oma pruudiga
siis Iida ära ehmatas, näost valgeks läks kui kriit
Iida tõusis puu alt ülesse, läks oma kambrisse
Kui äripäev oli mööda läind ja pühapäev oli tulnud
siis istus Iida akna all ja kammis oma pääd
Iida viskas kammi aknale, lõi juuksed seljale
ta elavalt toast välja läks, surnult kanti tagasi
Kui pühapäev oli mööda läind ja kesköötund oli tulnud
siis seisis Iida kurblik vaim Kustavi voodi ees
Siis teise päeva hommikul Kustav ütles naisele
Ma täna öösel kohutavat und olen näind, nii hirmsat, koledat
meie tuba oli pisikesi loomi täis, kõik veripunased
Siis sõna toodi Kustavil - sinu vana pruut on surnud
Kustav tõusis voodist ülesse, läks Iidat vaatama
Mamma viis ta papa kambrisse, kus Iida magas nüüd
Kustav langes maha põlvini, et anda Iidal suud
Iida kolm venda ütlesid, mis otsid sina siit
suud anna oma naisele ja mitte Iidale
Kustav haaras põuest volveri, lõi endal rinnusse
noor naine jäägu leinama, mina suren Iidaga
Kaks armastajat surivad, ühte hauda maeti
K2rts palus, et ma selle talle saadaks või miskit, panen siia üles.
Tjah, tegelikult üks üsna jabur laul, samasse liigasse "Pimm-pommadi kellad löövad"-ga, kuigi mitte päris selle kingsepa-lauluga.
Praegu ma aga mõtlen, kust võiks leida sõnu järgmistele lauludele, oleks hea teinekord sõpradega laulda:
1) Hällilaul "Impro 3: Punane Hanrahanist". Mäletan vaid fraasi: " sa oled mu kevadelootus, kui lehed langevad". Kuramuse ilus laul.
2)Mul on kuri kahtlus, et see on FIXi laul, a pead ei anna. Too on too laule ümber pööravast peeglit uurivast daamist.
3) Üks teatav nekrutilaul. Too, mis algab, et ema väikselt hällitas ja ütles sõjamees jne. Õigupoolest on mul üks selline laul siin isegi olemas, aga too on üsna lühike versioon, Kustavist ja Iidast vahest lühemgi, aga too teine oli hästi pikk, peab kelleltki küsima, et laulaks, sest ümber trükkida oleks ilmselt suur vaev.
4) Üks teine nekrutilaul. Oli Eesti Teatri Lauludes, muuseas telekas ka. Too on too "See ranits, mis mul seljas"
5) Ja vot üks lugu oli veel, mida ma niikuinii tahtsin, aga ta, raip, ei tule meelde. Mitte midagi tast ei tule.
Tellimine:
Postitused (Atom)