Bah! Humbug.

Mida sa teed siis, kui sa saad aru, et kogu su olemus ja iseloom teevad su romantilises mõttes läbilöögivõimetuks sagedamini, kui sulle meeldiks?



Muide, see laul on totaalne vale.

Ei ole ei bewitched ega bewildered ega vist tegelt ka mitte in love. Bothered, seda küll.


Mida sa teed siis, kui saad aru, et kogu su enesekindlus ja uljad maneerid on vaid fassaad ja sinu neljateistkümnendast eluaastast pärit ebakindlused on sinuga ikka kaasas? Üritad kellegagi tantsides silmsidet saavutada, ja kui teine annab vähemagi signaali, mida võib tõlgendada nii, et ta ehk ei tunne huvi, siis su uljus puruneb, enesekindel naeratus kaob, sa kaotad võime tantsida ja põgened.

Ja nii kolm korda järjest, kuni otsustad iseenda alandamise lõpetada ja lahkud ürituselt.

Näe, juba ta räägib kellegi teisega, kellel ilmselt neid probleeme pole, vahest ongi tal temaga parem. Ja äkki ta isegi ei meeldi mulle, ma olen ehk lihtsalt kultuurilistest mõjudest tingituna ennast veennud, et mul peaks keegi olema ja tema tundub sobiva ohvrina. Et niisama askeldamine on kole igav ja ei olegi emotsionaalses mõttes enam midagi huvitavat juhtunud (M.i armumine lõppes nii pisut vähem kui aasta tagasi, nii et on ka juba päris paras paus olnud) ja ühepoolse armastuse üle emotsemine on ju kohutavalt huvitav ja teeb elu põnevaks ja annab su tundeelule eepilised mõõtmed. Et ei kügele niisama nurgas, poiss vaevleb õilsa südamevalu käes, mis tähendab, et talle võib paljugi andeks anda ja mis teeb temast romantilise ja baironliku kangelase.

Milline draama, kas pole? Aplaus ja lillevarred! Braavo! Korrata ja puha.

Pähh. Mina ei viitsi. Aitab ka. Aeg on ükskord suureks kasvada. Iseenesest sai ju kohatud ka üht teist kodanikku, kellega, tõsi küll, on ilmselt raske ühendust saada, aga kes vist näitas mingit huvi üles. Või siis ka mitte, raske on tänapäeval sellistest asjadest aru saada.

PS: Mind hakkas nüüd huvitama, kas minu selles postituses kirjeldatud viitsimatud kirjeldet liini edasi ajada on arusaam oma reaalsetest tunnetest ja kaine mõistuse hääl või, noh, hapud viinamarjad? Kuidas sa neil vahet teed?