Joogem veini!

Mu isand, kas näed, otse taevast kui alla toob

Kollane jõgi need veed.

Mere poole ta veeretab laineid ja tagasi

enam ei ole tal teed.

Mu isand, kas näed, kambris peegli ees seda, et

halliks on läinud su pea.

Lumivalgeks on muutunud süsimust siid – hommik

õhtuks on saamaski pea.

Kui hing ihkab rõõmu, siis ära end salga ja

rõõmule annagi teed.

Ära tühjana lase sa seista küll peekrit kesk

heledat kuuvalget ööd.

Kui taevas on õnnistand andega sind, seda

jaga ja rõõmusta maad.

Tuhat kuldraha isegi raiskad kui ära, veel

enam sa tagasi saad.

Tapa härg, aja vardasse oinas ja tee, et su

tuju saaks kõigiti heaks.

Ühekorraga kolmsada peekritäit veini siis

ära sa jooma küll peaks.

Täitkem karikad, isandad kallid ja sõbrad, jooma

kutsuda plaan on mul teid.

Kõrvad lahti ja kuulake mind, oma lauluga

rõõmustan mina nüüd teid.

Parim muusika, hõrgumad road, liiga kalliks ma

ühtegi asja ei pea.

Tahan purju end juua ja seda, et kaineks ei

saakski siis enam mu pea.

Targad pühakud muistsed kord olid ja elasid,

keegi ei mäleta neid.

Palju kuulsamad joodikud on, kelle seltsist ei

puudunud iialgi vein.

Muiste kuningas Chen kui korraldas peo oma

Rahu ja rõõmu palees.

Tuhat vaati läks veini ja vahet ei olnud, vaid

pidu ja pillerkaar kees.

Kas mõelda võib peremees kunagi sellest, et

raha on nappimas tal.

Kui sõbrad on majas, siis veinipoe manu tal

tee olgu jalgade all.

Poiss käsu saab ratsu ja kuldkirja kuub rahaks

teha, et ei lõpeks vein.

Koos teiega prassime nõnda, et ununeks

muistsete aegade lein.


- Li Bo, Li Bai või Li Po, kuidas ise meeldib, tõlkinud igatahes Märt Läänemets