Paremklikk

on asi, millele ma veel praegu pihta ei saa. Muus osas näib Macbook okeisti töötavat, sellest hoolimata, et opsüsteem võõras on.
Samas, sellisel tasemel nagu mina arvutit kasutan on kõik opsüsteemid lihtsad. Reakasutaja rõõmud.
Täna läks mat.olümpiaadi žürii koosolekuga väga napilt - ma nimelt pidin koodid sisse lööma (asi, mida ma mõistagi teinud polnud, lükates tänasida toimetusi julgelt ülehomse varna), käisin korra N. kabinetis ja sain teada, et ma peaks umbes tunni aja pärast olema sealsamas ja juba tulemusi sisse löömas - asi, mis eeldab, et mul on koodid sisse löödud, bussisõidud koju ja tagasi võtavad iseenesest juba kumbki oma pool tundi.
Igastahes, kuidagi ma sellega hakkama sõin, lõin bussis koode sisse ja jäin hiljaks, aga lõpuks sai kõik siiski korda ja rahu maa peal ja inimestest hea meel.
Laupäeval kohtusin Panges Andeoraga. Ja Goblini ja Mikoga. Ja Mardi ja Liisiga. Siis me tagusime natuke all piljardit, hulkusime Liisiga pisut mööda linna, leidsime, et midagi pole teha ja asusin taas kodu poole teele. Enne bussipeatuseni jõudmist komistasin Vahuri otsa, kes oli Maretist just lahku läinud ja kuna mul niikuinii midagi tarka teha polnud, läksin temaga vastassuunas kaasa, kuna ta vist suundus Curuniri poole, kes korraldas mingit Püha Õhtusöömaaega - meid kumbagi poldud kutsutud - aga uudishimust läksin kaasa. Curunir vapra mehena võttis meid mõlemaid vastu ja söötis meid mingi linnuga, mis oli isegi täitsa hea, kuigi ma olin varemalt Panges kõhu täis söönud ja see häbematu sissesadamine oli täiesti improvisatsioonilise loomuga - valetan, tegelikult tahtsin lihtsalt Curu nägu näha, kui Vahur sisse astub. Aga noh, impro seegi.
Selle õhtu veetsime Goblini ja Vahuriga viimase eraelust rääkides. Muide, mul kadus just kuhugi kursor ära, huvitav, kas Macis nii peabki. Koju jõudsin umbes nelja paiku.

Ahjaa, Curuniri mainides tuleb meelde, et, noh, kuidas seda üteldagi....

Помилуйте… разве я позволил бы себе налить даме водки? Это чистый спирт!

Mjah, ma mängin aastalõpumängul Peemotit või Begemotti, kuidas enesele ütelda meeldib. Ausalt ütelda on see pisut õõvastav, kuna kirjandusajaloo lahedaimat tegelast ei ole tõenäoliselt kuigi kerge mängida. Samas, asi on parem, kui arvata võis, kuna rollil ei ole raamatuga midagi pistmist, kui mõned detailid välja arvata - Meistri ja Margarita edasiarendus larbil oleks pühaduseteotus, kui see just väga-väga hästi teostatud pole.

Ilmselt oleks siinkohal sobilik kogu ülejäänud kuu, mil ma postitanud pole, kenasti kokku võtta, rääkida, kuidas vaatasin paari PÖFFI filmi ja oleks koju tulles äärepealt tappa saanud ja puha, aga ei viitsi nagu eriti. Laisk nagu ma olen. Laiskus on voorus.

Mul on praegu ebarealistlikult optimistlik tuju, sestap soovin kõigile mingit vahvat umbes talvise pööripäeva paiku langevat püha, mida nad ka ei tähistaks. Valguse taassünd ikkagi. Küll ta tuleb.

Igatahes, minu kohustused kuni sessini on läbi, arvuti enam-vähem töötab, on muusikat, valgust ja raha, piparkooke ei ole, lumega on nagu on, aga see-eest on aega, ei mäletagi täpselt, kuna teist niipalju on olnud, naftahind on madalal ja ilmalõppu ei tule niipea, FERMIlabis leiti hiljuti mingi huvitav hälve ja piisavalt palju inimesi mu ümber on ilusad ja head, mis sest et ajutiselt eemal.
I think the future will be pretty okay.