2007

Heh. Noh, kokkuvõtted on sellisel aastavahetuse ajal üsna levinud, seega...
Aastal 2007
...korraldasin larpi. Justkui Talveöö. Otse aasta alguses, üks aasta esimesi larpe. Sestsamast ainest, kui unenäod. Saatan oma kaaslasega näitekirjaniku hinge jälil, poolekslõigatud šamaan, kõikuvas tasakaalus püsiv jänese-memme-lapselapse kolmnurk, kari hulle koos oma järelevalvajaga, kuningas ühes oma kolme võimatu kasutütrega, inimsööja vanaeit, maagiline luik, pool-inimene-pool-kits ja otse loomulikult ei või unustada ka minu suurepäraseid kompanjone, meid, GMe, Oskarit, Martenit ja Annit ( ja mind). Asi läks ikka täitsa korda ja korraldamine oli ikka väga mõnus.
... ei olnud enam DM. Senine partei lagunes ja uut ei suutnud ma koostada. Kurb. Ehk läheb uuel aastal paremini.
...jätkasin järejutu kirjutamist aeglustuvas tempos. Ritenuto, kui soovite. Aga igatahes ma vähemalt kirjutasin midagi.
...lõpetasin kooli. Ma parem väga palju tollest ei kirjuta, muidu saan nostalgia üledoosi. Muide, mulle tundub, et ilmselt on pärast surma nostalgia tappev, seepärast toda kardetaksegi.
...käisin Vietnamis IMOl. Oli igatahes suhtkoht lahe. Kultuurišokk ja puha. Sain esimese kogemuse tõelise suurlinnaga (noh, Tallinn on ka suur, aga vähemalt on tal mingid piirid või ots ja äär, mitte nagu Bangkok, kus linn on ja on ja on ja vist ei saagi otsa, sõidud tuk-tukiga, mis polnud kuulnudki turvavööst või muust sarnasest, igal pool on pilvelõhkujad, palju tühje maju, elektriliinid, pluss troopika pluss räpasus, hiiglaslikud poendused, tänavakaubitsejad, sõbralikud inimesed, tappev palavus. Ja siis Hanoi, ka suurlinn, aga hoopis teistsugune, mingisuguse Tartu Kaubamaja toidupoe leidsime giidi venna abiga ja üle kümnekilomeetrise taksosõiduga üles, oli teine ka hästi ära peidetud, (võrdle Bangkokiga, kus ühe maja peal oli kirjas 1000 shops) pluss siis igasugu väikesed poekesed, tingimine (ääretult lõbus tegevus, tahaks kodumaalgi harrastada, aga üldiselt on hinnad kas kindlad või on tegu pooleldi heategevusega, nii et eriti ei saa) Mmmm, Hanoi ja Vietnam. Kaif.
...astusin TÜ-sse matemaatika erialale. Iseenesest on ta huvitav, teisalt aga vahel tüütu. Siiski on mul tunne, et otsus on ilmselt õige. Sess hakkab varsti pihta
...astusin Noortekoori, maksin raha ära ja taipasin siis, et kahes kooris ma käia ei jõua ja Sinimaniseelesse ma vist enam eriti ei jõuagi. Nojah. Äkki kunagi ikka jõuab tagasi.
...hakkasin palju intensiivsemalt inimestega kohtuma. Õhtuti ja päeviti. Stammkoht natuke vaheldus, CUruniripool muutus Goblinipooleks. No ja Urg on ikka Urg.
...tutvusringkond muutus pisut. Mõne inimesega, kellega varemalt ikka suhtlesin, on nüüd suhtlus üsna katki jäänud (nt. Curunir) teisalt on tulnud uusi inimesi (nt. Andeora). Eks ta ole.
...väikesed usulised otsingud. Vaatasin budismi ja taoismi poole, nüüd aasta lõpul on diskordianism hingelähedane tundunud. Eks me näe, kuidas elu läheb.
...vend läks sõjaväkke ära. Ilma temata on kuidagi naljakas.
...aasta lõpus hakkas üks teine larpikorraldus veerema. Tegelikult ma täitsa kohe ootan toda.
...ja tegelikult on üks larp veel, mis on sisuliselt peaaegu valmis, tuleks ainult rollid valmis kribada ja mäng ära korraldada. Kättevõtmise asi.
...kui nüüd järele mõtelda, siis mulle tundub, et üle tüki aja on 2007 aasta, kus ma ei armunud. Hakkan vist vanaks jääma. Või siiski?
...tegin tööd ja sain selle eeest raha. Väikesed otsad, aga noh, raha on raha.
...kuidagi rahulik aasta on olnud, kõigist seiklustest hoolimata. Selline flegmaatiline tunne. Kannan vihmade igatsust, mitte maailma süttimisohtu. Aga mulle tundub, et too on selline iseloomuvärk.
...midagi või kedagi ma niikuinii unustasin. Aga selline on juba kord elu.

C'est la vie.