"Hoolimata ettevaatusest, mida neljani kahanenud salk ülesminekul kasutas, langesid nad kummalise rünnaku ohvriks.
Kostus hääl, mis nõudis, et nad annaksid relvad ära, heidaksid näoli maha ja lubaksid tal nad kinni siduda, et siis nad kohtumõistmise alla viia.
Grupp ei saanud sellega nõus olla. Anti eitav vastus. Nõuti, et kes ta õige selline on.
Salapärane hääl ei vastanud, kuigi mürgitatud ammunoolt, mis Liisi läbistas, võiks küll omamoodi vastuseks lugeda, et kompromissile ta väga hästi minna ei tahaks.
Õnneks oli käepärast tervendusloits ja Liisil hakkas parem.
Hoolimata võõra galantsest ja tagasihoidlikust omaenda isiku varjamisest, kujunes tema ja ülejäänud kamba vahel välja kena dialoog (mida sageli ilmestasid ammunooled, mis igaüks ise küljest tuli, nii et mitte aru saada polnud, kus too võõras end peidab).
Selgus, et Kaunis Tundmatu on kõrghaldjas, kuninga nõuandja, Antonio õpetaja ja kuningale poliitiliselt ebamugavate muhkude tasandaja tavanimega Dagda Mor. Äärmiselt karismaatiline ja ülbe sotsiopaadist LE värdjas.
Grupi oli ta sõna otseses mõttes üles nuuskinud. Uue kuninga (kelleks oli äärmiselt kiiresti saanud populaarne rahva- ja aadlikemees Donatello - Melee, Doni ja Mordagose onu) ülesandel oli ta nad üles otsinud, et nad kinni võtta ja kohtusse viia.
Peale selle informeeris ta nelikut näiteks sellest, et Antonio oli Björni tapnud, millele järgnes Rasmusepoolne needus. Kange ja vihane needus. Selline, mis läheb mööda ajatelge laine kombel nii edasi kui ka tagasi, nii et Antonio eksistents pooliku puuhobusena jätkus.
Seltskonnal õnnestus Dagda Mori veenda asjade tegelikus käigus. Kuigi teda teadmine, et vana kuninga ja troonipärija mõrvar oli Donatello, ei morjendanud see teda eriti (ega see tema väärtust kuningana kahanda - pigem vastupidi), ent siiski nõustus ta neid kuulda võtma, ja, kuuldes võimalusest Raamatukokku nõnda kergelt pääseda, tahtis kiiresti asja järgi kontrollida. Argumentidena tõi ta näiteks veel ka kodusõja ohu ja nende ellujäämisest tekkinud ebastabiilsuse ja muid toredaid asju.
Seltskond läks Dagda Mori loal ja käsul pööningule - antud isik liikus neile järele nõnda väledalt,
et silmgi hästi ei seletand.
Pööningul oli teda ka näha - äärmiselt sümpaatne hõbedaste juuste ja violetsete silmadega kuju, mis paraku tagaotsitavaid kahe ammuga sihtis. Üleüldiselt ei julgenud nad talle vastu hakata ja Liis oli sunnitud isegi sirbi talle ajutiselt loovutama. Kõrghaldjas võttis sirbi, avas kõrvalmõjudeta püramiidi ja läks Raamatukokku.
Kui kass on ära, on hiirtel pidu - Melee seoti lahti ja lõbuks kiusati Antoniot, kellele see teps mitte ei meeldinud. Üritati isegi välja minna, aga uksed olid mingil kummalisel viisil lukus, nii et nende avamiskatsed luhtusid. Selgus, et kartulikoobas on välismaailmaga ikka veel sõbralikus ühenduses, aga targemaks peeti majja jäämist - Dagda Mori kardeti natuke.
Varsti saabus Dagda Mor tagasi. Ta oli asjad üle kontrollinud ja oli nõus teatud tingimustel grupil minna lasta (seda küll ühte konkreetsesse punkti, aga vähemalt mitte vangi või tapalavale).
Dagda Mor sundvahetas oma kaks pistoda sirbi vastu ja andis sõna, et pistodad pole neetud. Kasutades Liisi sõnu oli ta "nii ebausaldusväärne, et teda lihtsalt tuleb usaldada".
Ta lubas isegi seltskonnale natuke kraami tuua, et nad saaksid linnast välja ja särki-värki ning läks korraks tagasi lossi, võttes kaasa kinniseotud Antonio.
Tema äraolekul maeti Björn ja Kalle. Lausuti haldjapalved ja maeti maha.
Rasmus leidis, et teda ei seo enam selle kohaga mitte midagi - ta ütles ühele naabrile, et too valvaks tema maja üle, kannaks hoolt projekti"Püramiid" üle ja elaks seal team äraoleku ajal.
Siis tuli Dagda Mor tagasi. Vedruvankriga "
Pöörasin lehekülge...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar