Tartu - väike puust planeet

Tegelikult tahtsin ma teile ütelda, et ärge uskuge Kertu Rakke juttu, et Tartu on fakin kausikujuline kaluriküla. Valetab raisk nii et suu suitseb.
Tegelikult pole Tartu üleüldse kausikujuline - tegelikult on Tartu ümmargune nagu pall. Ta on väike eraldi planeet, mille ekvaatoriks on Emajõgi.
Põhjapooluseks on ekspitsiooni tegijate poolt kuulutatud Zavood, kuhu on püsti torgatud suur viiemeetrine metallora nagu tahetaks planeet teibasse ajada.
Tartu magnetiline põhjapoolus asub TÜ peahoones. Kõik magnetid näitavad sinna.
Esineb ka väikesi laamasid nagu Annelinn, Mõisavahe, Raadi, Kesklinn, Karlova, Tähtvere ja nii edasi. Mõnikord põrkavad laamad kokku ja siis eraldub palju energiat, mille tulemusel tekivad maavärisemised, tsunamid, vulkaanipursked ja noorterahutused.
Tartu ida-, lääne ja lõunapoolus on veel avastamata, ilmselt põhjusel, et ekspitsjoonikorraldajad tähistavad põhjapooluse leidmist. Lõunapooluse leidmisel on lisaks sellele veel ka segav asjaolu nimega Emajõgi.
Urg on tunnel planeedi sügavikku. Normaalsed inimesed sinna minna ei oska, sest ei talu seal sees valitsevaid hirmsaid tingimusi.
Tartut ei osata planeediks pidada seepärast, et need, kes lähevad planeedi alla (lõunapoolusele), kukuvad lihtsalt alla ja arvavad, et Tartu on muu Eestiga otseses ühenduses. Tegelikult eksivad nad sügavalt.
Tartu on siiski eraldi planeet. Tal on isegi kaaslased nimega Ülenurme ja Ihaste.