Junkie

see osa postitusest kirjutatud umbes poolteist nädalat tagasi. blogi autor ei vastuta kirjutatu aktuaalsuse üle

Niisiis.
Eile ja üleeile sai selgeks minu sõltuvus ja suutmatus sellest jagu saada.
Siinkohal räägin asjast, mida nimetatakse uneks. Öödel vasta teisipäeva ja kolmapäeva sai küll üritatud jagu saada (ehk siis olin üles kella viieni ja lebasin, silmad kinni, nägu vastu patja. Tunnistan, et hiljem keset ööd olid võõrutusnähud minu vastu liialt karmid ja üritasin padjavoltide vahelt uneraase leida) aga hommikul ma siiski magasin kolmveerandtundide kaupa (nagu koolitunnid, et kolmveerand tundi und ja siis ärkad veidikeseks). Kooli ei läinud. Ei näinud mõtet.
Ööl vastu neljapäeva, siiski, õnnestus unerohutableti abil und leida. (rõlge ju - võtan miskit tablette)
Järgmisel ööl, hetkese seisuga siis homme, õnnestus ka. A siis oli vaba päev ka.

*return to normal blogtime*

Esmaspäeva öösel ei olnud ka und. (nagu, täiesti unetu öö oli. Võimalik, et teatud süvamõtted, mida ma mõtlesin, olid tegelikult unesõõmud, aga samas, need võisid olla ka sonimised) Esimesed neli tundi tegelesin inimkatsetega - läksin kooli.
Järgmised neli tundi tegelesin inimlikkusega - läksin koju ja magasin.

Leidsin, et minu unetuse kaassüüdlane on minu ebatasane madrats, mis sarnaneb Otepää kuppelmaastikuga ja kus on ebamugav magama jääda. Tõstsin oma voodi äärest välja teise madratsi (ärge küsige, kuidas mida ma selle lausega mõtlen, see on keeruline) ja asetasin esimese peale.
Uni tuli tunduvalt paremini.
Nüüd on kõik korras. Enam ei võitle une-, vee- ja hapnikusõltuvusega. Andsin alla.
Huvitav, kas peaksin somnikutega lähemaid suhteid looma kui kaaskannatajatega?

Kas sina tunned mind?

Test minu elu-olu kohta

Miks te vaikite nagu Rahvaste Liit?

Ehk siis, need, kes seda blogi üleüldse loevad, tõuske üles ja teadustage endit.

Statistikud vajavad teie elutähtsat infot nagu nimi, sünniaeg, isikukood, pangakaart, PIN-koodid ja muud sarnast. Avaldage need üleüldise hüvangu nimel!



Või siis vähemalt nimedki?

Drägonilogi teisest mängust

Niisiis, üritame meenutada, mis on juhtunud Bitches and Bastards maailmas.
Esimene asi, mida tuleb meenutada on mäng Urus. Sealt võttis peale teiste osa ka Alleria. Tema oli kääbikust ajakirjanik.
Igastahes, mängu alguses olid Iti ja Zeppi tegelased Raamatukogus. Seal nad jebisid midagi, ilmselt said kellegagi kokku ja said tähtsat infot, mille ma olen ära unustanud. Kui nad väljusid, väljusid nad Alleria trükipressist. (vot nii railroadin mina mängijaid kokku!) Seal nad rääkisid Alleria tegelasega, kes oli näinud, kuidas mööda olid läinud hulk valgetes rõivastes tüüpe. Lindgren ja Don seletasid ja bluffisid, et tegelikult on nad head ja kuidas kõik juhtus. Alleria lubas artikli kirjutada ja jäi uskuma. Läksid siis kolmekesi koju.
Samal ajal olid Morda ja Antonio pööningul.
Antonio lasi Mordale noole selga. Ammuga.
See põhjustas veidi aja pärast suuri tegelastevahelisi konflikte, mis lõppes sellega, et ülejäänud tegid Antoniole kambakat ja sidusid ta kitseks kinni.
Vahepeal olid nad kapist leidnud haldjajõnglase (ausalt, mis ta nimi oli?), kes räkis, et neile oli külla tulnud suures pahad valgetes hõlstides onud, kes venna maha lõid ja isa ära viisid. (Klu Klux Klani stiilis ühing, kelle mängijad Kill Elf Klaniks nimetasid)
Venna jäänused olid esimese korruse põrandal näha. Ega eriti hästi aru polnud saada, kes see oli, aga söestunud jäänuste põhjal võiks ilmselt humanoidiks pidada. No ja kuidagi said nad aru, et tegemist on selle teismelise haldjaga (mis tema nimi oli?).
Noh, siis Alleria rääkis, et tema nägi, kuhu need viidi.
Ja nad läksid siis Kill Elf Klani osa käest seda haldjast pereisa päästma (mis minuga lahti on? ma ei mäleta pereisa nime ka! varajane seniilsus?).
Igastahes jõudsid nad ühte suurde katuseta laohoonesse. Seal keskel oli kaks tuleriita, kus kaks haldjat kõrbesid. Üks tüüp lõikas neid nähes ühel kõri läbi (mitte meie sõbral) ja siis algas combat. Ausalt, sellest ei mäleta suurt midagi (Alleriaist tegi detect thoughtse) ja sealt jäi mäng pooleli ka.

Tartu - väike puust planeet

Tegelikult tahtsin ma teile ütelda, et ärge uskuge Kertu Rakke juttu, et Tartu on fakin kausikujuline kaluriküla. Valetab raisk nii et suu suitseb.
Tegelikult pole Tartu üleüldse kausikujuline - tegelikult on Tartu ümmargune nagu pall. Ta on väike eraldi planeet, mille ekvaatoriks on Emajõgi.
Põhjapooluseks on ekspitsiooni tegijate poolt kuulutatud Zavood, kuhu on püsti torgatud suur viiemeetrine metallora nagu tahetaks planeet teibasse ajada.
Tartu magnetiline põhjapoolus asub TÜ peahoones. Kõik magnetid näitavad sinna.
Esineb ka väikesi laamasid nagu Annelinn, Mõisavahe, Raadi, Kesklinn, Karlova, Tähtvere ja nii edasi. Mõnikord põrkavad laamad kokku ja siis eraldub palju energiat, mille tulemusel tekivad maavärisemised, tsunamid, vulkaanipursked ja noorterahutused.
Tartu ida-, lääne ja lõunapoolus on veel avastamata, ilmselt põhjusel, et ekspitsjoonikorraldajad tähistavad põhjapooluse leidmist. Lõunapooluse leidmisel on lisaks sellele veel ka segav asjaolu nimega Emajõgi.
Urg on tunnel planeedi sügavikku. Normaalsed inimesed sinna minna ei oska, sest ei talu seal sees valitsevaid hirmsaid tingimusi.
Tartut ei osata planeediks pidada seepärast, et need, kes lähevad planeedi alla (lõunapoolusele), kukuvad lihtsalt alla ja arvavad, et Tartu on muu Eestiga otseses ühenduses. Tegelikult eksivad nad sügavalt.
Tartu on siiski eraldi planeet. Tal on isegi kaaslased nimega Ülenurme ja Ihaste.