This is your brain. This is your brain on Fourier transforms

Nagu taibukamad mu lugejate seast on ehk juba taibanud, olen ma Eestist aka Pimedusemaalt lahkunud ja taidlen maal, kus vein on odav,toit kallis, revolutsioonid sagedased ja eksamid rasked. Räägitakse, et iga Tartu tudeng peab üle Kaarsilla käima ja mingilt eksamilt läbi kukkuma - noh, tolle viimasega on mul päris head šansid linnuke kirja saada. Analyse fonctionelle et analyse de Fourier. Ma ei ütle, et ma tolleks aineks ei õppinud, aga eksamieelne üllatus, et materjale ikkagi ei või kasutada, tõmbab vist punktisumma alla 50 protsendi. Muidu oli tore aine - aga kuidas saab olla aine mittetore, kui tema praktikumi annab tüüp, kes näeb põmst selline välja:



Nojah, igatahes on eksamid nüüd läbi.
Viimasel ajal pole ma isegi väga palju teinudki - kuigi vaba aega on ju olnud. Nolife on vast kõige täpsem termin, kuigi täna tegin midagi asjalikku ka - lugesin kaasavõetud Ristikivi luulekogu ja kuulasin Anouar Brahemi taustaks.


Prantsuse keel on veider - sõna "aimer" tähendab nii "armastama" kui ka "meeldima". Kuidas nad sellega hakkama saavad? (ma olen siin küll neli kuud elanud, aga et ma kohalikega eriti suhelnud oleks, seda pole väga juhtunud). Siin on ju teatav vahe sees (jeebus, mul tuleb Kroede meelde - kuidas see oligi - "Armastus pole meeldimine. Armastus on alati ebatavaline. Meeldimine on tavaline. Armastus ei saa olla tavaline, ta on oma loomult ebatavaline. Juust pole brokkoli. Juust on kollane. Brokkoli on roheline. Juust ei saa olla roheline - ta on oma loomuselt ebaroheline"?) - ma arvan, et praegu on küll säärane(-sed) inimene(-sed), kellele võiks ütelda, et ta mulle meeldib, aga mitte j'aime toi /ma armastan sind - täiesti naeruväärne, kas pole?
Leili jaoks neil ka sõna pole. Häh.


Üldiselt tuleb vist bakatöö peale ka mõtelda. Ma loen praegu mõningasi artikleid - noh, sirvin, vähemasti. Mõtlen, et kas see, mida ma plaanin teha, pole ehk bakatöö jaoks liialt ambitsioonikas - undergrad pole teadupärast inimene ja midagi mittereferatiivset (s.t ise tõestet-defieneerit) sisse panna oleks ehk liialt ülbe. Mõtlen just toda defineerimise-asja - et noh, on kolm aspekti (ajaskaalad, Fourier analüüs, n-mõõtmeline juhtum), mida on paarikaupa koos vaadeldud, aga kolmekesi vist mitte, nii et ehk ma panen need kolm kokku? Kui tohib? Eks vaatab. Ma ei tea üldse, kunaseks ma oma teema teatama pean.

Aga jah.

Kui päike ei mäleta eilset päeva
ja tuul ei tule tagasi sama teed,
peab olema midagi muud, mis jääb
ja millele ehitab pesa
loomislugude lind,

et saaks õhtu ja hommiku kolmandaks päevaks,
et saaks maa ja meri ja rand.

Kõik on sündinud, kasvanud,
ei iial surnud,
ainult puhkama heitnud
ja ootama jäänud.