kolmapäev, aprill 04, 2007

Sõjaväest, matemaatikast ja muust

Heihoohipi!
Kirjutan siia vist üle tüki aja. Mõned inimesed kasutavad bloge oma eludest rääkimiseks. Lähen massiga kaasa. Vähemasti ajutiselt.

Töö

Terve vaheaeg tegin tööd. Armastust selle läbi küll ei tulnud. Väsimus aga küll. Täpsemalt öeldes oli siis tegu ühe halvastitõlgitud pikema teksti toimetamine. Isaga koos tegime, ta pidi selline erialane toimetaja olema, aga vaatas teksti ja nägi, et asjad on kuidagi väga kahtlase loogikaga ja kutsus mind appi, kuna ta ise inglise keelt eriti ei oska. Ja selle peale kuluski vaheaeg.
Teosest sai leitud päris kenakesel hulgal ülijaburaid vigu, umbes samas klassis kui too kuulus spinninguratas printsessi toas. Peale selle sai sellest liialt suures koguses Freudi, mille tulemusena paaril järgneval päeval pidevalt mingid freudistlikud tõlgendamised tekkisid - stiilis - aa, tema teeb seda, tõenäoliselt on see põhjustatud *sisesta freudistlik väljend siia*. Hirmus.
Ja nagu sellest tööst veel vähe ei oleks, avastasin kooli tulles, et järgnevaks nädalaks oli vaja juttude järgi Balzaci-mõõtu referaat kirjutada. Sain endast võitu ja ei hankinud mingit eelmise või üleeelmise aasta töö koopiat.
Balzaci mõõtu ta just ei olnud, kõigest neliteist lehekülge, aga vaba aja röövis küll ära. Vähemasti sain viie.

Olümpiadistika

Lingvistikas sain riiklikule. Matemaatikas sain valikvõistlusele. Need kaks on aga peaaegu samadel kuupäevadel. Eks näis, kuidas läheb ja mida ma sellega peale hakkan. Vietnami muidugi tahaks. Seda, kus rahvusvaheline lingvistikaolümpiaad on, ei tea. Eks näeb.
Tegelikult läks ju hästi.

Sõjavägi


Üleeelmisel kolmapäeval käisime klassiga tapal. Või tegelikult Tapal. Sõjaväeasjanduses, mis seal on. Kenade juttude peale, kuidas see relv teeb nii suure augu inimese sisse ja kuidas see relv pillub selliseid toredaid granaate, mille hävitusvõime on nii ja nii suur ja nii edasi ja kuidas selle relva niimitmekordne kasutamine on võimeline linna rusuhunnikuks tegema, tekkis kõva tahtmine asendusteenistusse minna. Ilmselt lähengi. Eksmenäe.


Rollimängud

Allyga on 10väikseneegrilarbi asjus päris häid plaane tehtud. Kolm tegelast on iseloomult valmis ja nad kõik meeldivad mulle. Peaks varsti uuesti kokku saama ja puha.
Ally ja Gobliniga peaks Husbarde ka ajama, aga see on alles augustis ja muist plotti on valmis. Ei viitsi.
Tegelikult peaksin ma Fyerellari rollid läbi lugema ja üritama ise kah sinna miskit panustada, aga nad näivad üsnagi segased ja mul ei ole kõiki taustamaterjale. Aega isegi oleks, aga lihtsalt viitsimist praegu ei ole. Jaa, laiskus on tore asi.
Drägunit olen saanud päris korralikult mängida, aga demmata mitte. Raisk! Ma tahan demmata.
Kirjand

On laupäeval. Lähen homme Teringuga "Klaaspärlimängu" asjus rääkima. Kool on vormiliselt läbi. Eksamid tulevad.
Ma nägin täna kirjandit unes. Hirmus.

Igatsus
Ma ei teagi, mida öelda või teha.
Kooli enam ei ole, eile oli viimase koolikella aktus. Räige nostalgiatunne tekkis. Et nüüd ma lahkun Treffist ja kõikidest nendest õpetajatest ja klassikaaslastest ja aatriumist ja koorist ja isegi sööklast ja kui ma veel rebane olin, siis oli ju aega küll ja elu oli ilus ja kui hea on siin tegelikult olnud ja...
Igatsus jälitab mind.


Allnõlva sarapikus
siristab põõsalind

Pilvede imelikkus

ülalt tunnistab sind


Aeg läheb üle nõlva.

Osadus, vastuvõtt.

Kivi ei olegi kõva,

lõhmus kõneleb tõtt.


Viimane lehm oli Tsilla.

Viimane koer oli Krants.

Jalad ees üle silla

enne Meeta, siis Ants

Ooo... jalad ees üle silla

enne Meeta siis Ants


Keda veel, katus, varjad?

Mida veel pühid, luud?

Kellele küpsete, marjad?

Lõksute, kangaspuud?


Aeg läheb üle kõige,
aeg lükkab seinad koost.

:,:Jääb üks rähni hõige,

pistriku kiljatus soost:,:



Kuskil lööb vasar lokku.

Kõigel on kõigega seos

et me jääksime kokku

lõhnav maarjahein peos



et ei kustuks see talu

jääks üks kindel paik

:,:Tee ja sild ja palu

kanarbik vaikus ja vaik:,:



Et jääks kuskile värav,

kodu, mis ootab eel

neid, kes on kaua ära,

neid, kes on kaua teel

:,:neid, kes on kaua ära,

neid, kes on kaua
kaua teel:,:



4 kommentaari:

Ott ütles ...

1. Mul on tänu kirjandile tulnud kaootilised paanikahood peale.
Mis siis saab, kui ma ei saa normaalselt kirjandi eest punkte, siis on minu järgnevad 50 aastat suht lörris seisukorras ju.

2. Viimase koolikellaga on meil hullusti. Järgmine nädal on viimane nädal ja iga päeva peal on 2-3 tööd.
Kui me ütlesime õpetajatele, et nagu meil on eksamid tulemas, siis nad ärritusid, sest meil pole kolm hinnet koos.

3. Viimase koolikellaga.
Käija samas koolis 12 aastat ja lahkuda sealt. See on harjumatu, see on kuidagi imelik. Samas ka nostalgiline - tead iga trepi astet. Tead, seal sa pead eriti ettevaatlik olema, sest muidu lendad vastu seina. Selle õpetajaga saab rahulikuld võtta, selle õpetajaga pead lolliks õppima.

4. Eksamid - reaalselt nii olulised, samas nii mitte midagi ütlevad.

5. Hirm kirjandi ees.

themarten ütles ...

Raisk! Ma tahan kunagi drägunit mängida!

Anni ütles ...

Uskuge mind - pole mõtet pabistada :) Esiteks läheb kindlasti hästi. Teiseks ununevad need tulemused kiiremini kui arvata võiks. Saad nende tulemustega edasi õppima, siis on juba uued eesmärgid ja kirjandi tulemus.. hmm.. peaks riigieksamitunnistuselt vaatama, ei mäletagi enam, mis see oli? Ammugi ei seisa meeles, mis teema sai valitud või mitu lehekülge kirjutatud. Samamoodi nagu pärast magistri- või doktoriõppes ei mäleta, mis hinded seal bakas täpselt tunnistusele tulid.

Hoarfrost Infernal ütles ...

Ma olen ka Fyerellali taustamaterjalide suhtes laisk. Mais olen ma nende suhtes mittelaisk. Siis vist tuleb see koht, kus sina ja ohpuu võite ka mittelaisad olla. ;)

Seniks aga edu ja õnnitlused olümpiaadide koha pealt.