Hansaväsimus

Tegelikult ma ju miskit erilist Hansapäevadel ei teinud. Ma ei hakanud miskitele väljamaalastele teejuhiks või muuks asjapulgaks. Endine pinginaaber küll üritas mind veenda, et ma läheksin, aga ma ei jõudnud. Samuti ei läinud ma hansalarbile. Ei tea, kas tegu on miski alaväärsuskompleksiga või millegiga, aga mulle tundus veidi õõvastav (mulle meeldib see sõna) mängida rolli, kui ümber on massiliselt OG asju. Ei ole ma piisavalt kogenud - olen käinud vaid kahel larbil.
Aga väsinud olen. Roidumus tükib peale. Võib-olla on tegu päikesega või lihtsalt pidevalt linnas olemisega. Liiga kiire rütm? Ei tea.
Igatahes üritan nüüd aja maha võtta. Lõpetan need raamatud , mis raamatukogust võetud ja üritan selle särgiga valmis saada, mida ma ise, täitsa ise, hansapäevade aegu õmblema hakkasin ja siis puhkan.
Vist. Kui jõuab.