Mäletan ähmaselt üht Tšehhovi novelli, mis räägib sellest, kuidas arstil on surnud just poeg, ta on sügavas leinas ja tema ukse taha tuleb mees, kelle naine või laps või igatahes keegi väga lähedane inimene on suremas. Mõlemad on teineteise peale tulivihased, et nad tema õnnetust segavad ja et teist karvavõrdki nende kehv olukord ei liiguta. Elik et õnnetu inimene on mitteempaatiline ja kuri, halvad olud toovad inimeses välja halvad jooned.
Mõtlesin vahepeal, et see on ikka päris sitt novell, mida uskuda. Et kui sul on halb, siis sa usudki, et inimesed, kel läheb halvasti, võivadki munnid olla, nende munn-olekut õigustab vähemalt osaliselt nende suur (või minu puhul näiteks väike) sisemine tragöödia. Ja käitud ise ka inetusti, kui kellelgil paistab rõõmus tuju olevat, tahad kohe selle ära rikkuda ja neile veel kõvasti haiget teha ka.
Mõtle, kui ma usuks hoopis selliseid novelle, mis pajatavad sellest, et kui inimesel läheb kehvasti, paljastuvad temas ääretud hingesügavused ja ta teeb üllaid ja isetuid tegusid - kui palju parem inimene ma siis oleks, kui kõik perse läheb. Mjaa, iseendast olen kuulnud ka lugusid kerjustest, kes, kuuldes, et üldse raha ei ole, seda ise annavad. Nende lugude uskumise halb külg on mõistagi see, et kui sul sitasti läheb, annad selle emotsionaalse pisku, mis sul alles on, kellelegi teisele ka ära ja sust saab jalamatt. Teine halb külg on see, et ilmselt suhtuks siis inimestesse, kel läheb halvasti ja kes sealjuures lauldes ja tantsides oma maist ja emotsionaalset vara laiali ei jaga, halvemini - sulle on antud kõik võimalused pühakuks saada, ja sina, raibe, ei kasuta seda ära.
Postituse mittenormatiivne sõnakasutus ilmselt väljendab seda, et mul on mõnes mõttes halb olla ja järelikult võin ma ka rääkida nii nagu too kõrtsmik Švejkis, kelle iga teine sõna sitt või perse oli. Tõsi ta on, lauba läks tõepoolest kehvasti ja mõtlesin, et kui kohtan head ning lahket tuttavat, närin tal kõri läbi. Kohtasingi head, lahket, rõõmsas meeleolus tuttavat, kel oma seltskonnaga minuga ühine kodutee oli, aga kõri läbi ei närinud. Tegin hoopis (passiiv)agressiivseid nalju ja soovisin temale ja ta seltskonnale halba ning õhtuks halba tuju jätku.
Vot ongi õnnetu ja kuri inimene.
