ja midagi ei muutu.
Või siiski?
reede, detsember 31, 2010
esmaspäev, detsember 27, 2010
N is for Neville who died of ennui
Õigupoolest olen ma seda pealkirja FBs, MSNis, Twitteris ja igalpool mujal maininud nii et te võite mind vabalt ebaoriginaalsuses süüdistada, võtan omaks, olen seda.
Pealkiri tuleb aga ühest Edward Gorey piltidega luuletusest "The Gashlycrumb Tinies", mis räägib sellest, kuidas eri initsiaaidega lapsed kõik hirmsal kombel surma saavad.
Noh, et enne Neville'i on M is for MAUDE who was swept out to sea ja pärast teda O is for OLIVE run through with an awl ja P is for PRUE trampled flat in a brawl ja puha.
Siit saab vaadata ja puha.
Õigupoolest saab minu elu ja pealkirja võtta kenasti kokku järgmise kirjeldusega:
*2 nädalat koduspüsimist haiguse tõttu.
*1 nädal enamvähem koduspüsimist kartuse tõttu haigeks jääda. Mingi hetk oli teaduskonna jõulupidu, samas. See oli tore. Astun ruumi, ühtegi tuttavat nägu ei ole. Harilikult oleks ma sellises situatsioonis üksinda nurgas ebamugavalt passinud ja siis ära läinud, aga seekord õnnestus isegi sotsialiseeruda. Ma arvan, et see tuleb jõhkrast vanuseliste võimupositsioonide ärakasutamisest ja üleüldse ebahumanistlikest põhjustest - aga põhiliselt vist ikka sellest, et ma olin vanem ja kogenum kui muist neist kes seal olid ( mõnevõrra teisekursuslasi ja enamus olid hoopistükkis rebased), siis oli kuidagi autoriteetsem tunne ja polnud seda tunnet, et kes mina ka sihuke olen, et suhtlema minna - pigem ikka nii, et sina,rebane, üürike, suhtle minuga! Võinoh, umbes nii.
Mängiti ka mitmesuguseid murumänge, milles ühes ma teiseks jäin, kuna ei tuberkuloosi ega lendkala õhuolenditena ei arvestatud - sulaselge ebaõiglus, aga mis parata. Pärast peo lõppu kohtusin Mialee, Dani ja Gobliniga ja vaatasime filmi. See oli isegi mõneti positiivne.
Andeora ja Davidiga kohtusin ka. Kellegi teisega vist ka, aga hetkel ei meenu.
*Mandliopp. Siinkohal saab vastuse ka küsimus, mis meid kõiki alates sellest postist painanud on - kas kosmosetulnukad on asendanud minu mandlid oma loodetega, nii et ühel ilusal päeval mu kõri plahvatab ja välja tulevad tulnukad - vastus on ei. Kuigi opi ajal ma korra aevastasin ja ninast lendast verd ja rupskeid välja, mida igatepidi lustlik vaadata oli.
*1 nädal koduspüsimist opi tõttu.
*Praegu.
*n+1 päeva koduspüsimist, kuniks ma tervenen. Mis tähendab, et on olemas võimalus, et vanaaastaaõhtul passin ma kodus, sel ajal kui kõik teised lustivad. Ja kui mina terveks saan ja kellegagi ühendust võtan, et kuule, teeks midagi, siis ilmselt saan vastuse, et sess on kohe siin ja alles oli vanaaasta ja jõulud ja kõik see aeg, kus lõbutseda sai. Egotsentristlikud tõprad nagu nad on.
Pealkiri tuleb aga ühest Edward Gorey piltidega luuletusest "The Gashlycrumb Tinies", mis räägib sellest, kuidas eri initsiaaidega lapsed kõik hirmsal kombel surma saavad.
Noh, et enne Neville'i on M is for MAUDE who was swept out to sea ja pärast teda O is for OLIVE run through with an awl ja P is for PRUE trampled flat in a brawl ja puha.
Siit saab vaadata ja puha.
Õigupoolest saab minu elu ja pealkirja võtta kenasti kokku järgmise kirjeldusega:
*2 nädalat koduspüsimist haiguse tõttu.
*1 nädal enamvähem koduspüsimist kartuse tõttu haigeks jääda. Mingi hetk oli teaduskonna jõulupidu, samas. See oli tore. Astun ruumi, ühtegi tuttavat nägu ei ole. Harilikult oleks ma sellises situatsioonis üksinda nurgas ebamugavalt passinud ja siis ära läinud, aga seekord õnnestus isegi sotsialiseeruda. Ma arvan, et see tuleb jõhkrast vanuseliste võimupositsioonide ärakasutamisest ja üleüldse ebahumanistlikest põhjustest - aga põhiliselt vist ikka sellest, et ma olin vanem ja kogenum kui muist neist kes seal olid ( mõnevõrra teisekursuslasi ja enamus olid hoopistükkis rebased), siis oli kuidagi autoriteetsem tunne ja polnud seda tunnet, et kes mina ka sihuke olen, et suhtlema minna - pigem ikka nii, et sina,rebane, üürike, suhtle minuga! Võinoh, umbes nii.
Mängiti ka mitmesuguseid murumänge, milles ühes ma teiseks jäin, kuna ei tuberkuloosi ega lendkala õhuolenditena ei arvestatud - sulaselge ebaõiglus, aga mis parata. Pärast peo lõppu kohtusin Mialee, Dani ja Gobliniga ja vaatasime filmi. See oli isegi mõneti positiivne.
Andeora ja Davidiga kohtusin ka. Kellegi teisega vist ka, aga hetkel ei meenu.
*Mandliopp. Siinkohal saab vastuse ka küsimus, mis meid kõiki alates sellest postist painanud on - kas kosmosetulnukad on asendanud minu mandlid oma loodetega, nii et ühel ilusal päeval mu kõri plahvatab ja välja tulevad tulnukad - vastus on ei. Kuigi opi ajal ma korra aevastasin ja ninast lendast verd ja rupskeid välja, mida igatepidi lustlik vaadata oli.
*1 nädal koduspüsimist opi tõttu.
*Praegu.
*n+1 päeva koduspüsimist, kuniks ma tervenen. Mis tähendab, et on olemas võimalus, et vanaaastaaõhtul passin ma kodus, sel ajal kui kõik teised lustivad. Ja kui mina terveks saan ja kellegagi ühendust võtan, et kuule, teeks midagi, siis ilmselt saan vastuse, et sess on kohe siin ja alles oli vanaaasta ja jõulud ja kõik see aeg, kus lõbutseda sai. Egotsentristlikud tõprad nagu nad on.
laupäev, detsember 25, 2010
Happy Newtonmas!
Erinevalt Jeesus Kristusest, kelle sünniaega me väga ei tea, on olemas maailmaajaloole väga oluline tegelane, kes on 25ndal detsembril (vähemalt siis, kui tema sündis, oli see 25. detsember, vahepealsed kalendrireformatsioonid on asja natuke segaseks pööranud) - Isaac Newton! Head newtonipäeva kõigile!
Tellimine:
Postitused (Atom)