Siinusfunktsioon

Tuju käitub viimasel ajal nii siinusfunktsiooni kombel - mingi hetk vajun täitsa põhja, leian, et mul on sada probleemi ja muret, millele tegelikult lahendust ei ole (kõik lahendused on pseudolahendused ja tegelikult tuleb päev hiljem välja, et probleem on tagasi suurema, koledama ja haisvamana) ja et Prantsusmaa võiks kollektiivslet põlema minna, tahan koju/poolt suhtlusringkonda Prantsusmaale, leian, et olen läbikukkunud isend ja iseenesest võiks kollektiivse ja isikliku heaolu nimel kohe aknast alla hüpata et cetera.
Siis käin go-klubis, võtan probleemid ükshaaval ette, leian, et kõik on lahenduvad ja iseenesest elada ju võib, kuigi, jah, suhtluse puudumine lööb vahel ikka päris rängalt. Telefoniga kodumaale helistada on tapvalt kallis ja kohapeal ei ole ma just eriliselt hea sotsialiseeruja - nõrk verbaalne prantsuse keel on siin mõistagi faktor. Erasmuse ürituste kohta oli miski paber, aga selle suutsin ma muidugi ära kaotada. Tegelikult ma tean, et keegi erasmuslastest ei taha minuga suhelda ja ma peangi õppima elama kolme suhtluskorraga + üksikud teflonikõned nädalas.Hmm, kurat, funktsioon läheb jälle alla.
Muide, ma täheldan, et mu Skype ei ole üle ujutet uutest kutsetest ja kontodest (seal on ainult üks tuttav, kes on üsna avalikult ütelnud, et talle ei meeldi, kui inimesed end talle külge kleebivad) - ma muidugi mõistan, et mõnedel pole netti, (häält pole muide vaja, asja saab kasutada ka nagu MSNi) aga üldiselt on vist asi nii, et inimesed arvavad, et ma olen kaugel ära ja seetõttu ei saa ma kättemaksuks, kirves peos, neid nende uste taga varitseda, aga ma tulen ju poole aasta pärast tagasi.
Muide, ma ostsin endale noa.

Ahjaa, ja kui keegi oskab anda häid toidutegemisnippe- ja soovitusi inimesele, kellel pole külmkappi ega ahju jms kraami (on kastrul, pann, taldrik, lusikas, kahvel, nuga ja rõdu) siis te olete teretulnud. Ma teen vaikselt inimkatseid teemal "kui toidu peal on kirjas, et hoidke pärast avamist külmkapis ja ted aniisama rõdul hoida, kaua ta siis säilib". Kamambäär, muide, ei säili lahtilõigatuna üldse, võtab sellise päris võika kapsahaisu juurde. Muude asjadega pole veel väga viltu vedanud.


Üks probleem on, mille suhtes te ehk oskate mulle midagi ütelda.(ehk on kellelgil kogemusi-arvamusi vms) Ühesõnaga, ma pean/pidin tegema sellise asja nagu learning agreement ja mat-inf dekanaati saatma, aga pole veel seda teinud. Tartu erasmusetädi ütles, et pole vahet, kas see tuleb paar nädalat enne või pärast kooli algust. Ma loodan, et hullu pole, kui ma sellega esmaspäeval-teisipäeval tegelema hakkan. Ehk ma ei saa eksmatti või mida teie arvate?
Esmaspäeval on esimene loeng prantsuse keeles. Mul on kuri kahtlus, et võib-olla olen ma antud ainet sel kujul juba Eestis võtnud. Samas, kuna prantsuse keelt ma kardan, siis ehk see ongi hea.



Colin on tore. Ma loodan teda veel näha.


A bientot,
Taliesin

PS. Paar päeva tagasi, just pärast selle eelmise postituse kirjutamist sain ma vist mingi üleloomuliku kogemuse - ühesõnaga, olles Prantsusmaa maapõhja vandunud, nägin koju sõites mosleminaist, kes kaubamaja ees toidu jaoks raha kerjas, sildiga, et jumal aitab teid ja puha. Mõtlesin, et kuraditki, olen oma lolluses mingil kahtlasel põhjustel isegi andnud toidu jaoks natuke raha(mul on see oskamatus ei ütelda), aga interneti asjus pole ükski jumal veel aidanud. Mõtlen selle mõtte ära, jõuan ühika ukseni ja seal on silt, et kuidagiviisi on võimalik endale ühikasse lähiajal nett panna. Ma nüüd ei teagi, millise jumala töö see olla võis? Väikeste Juhuste Jumal? Püha Juudas Taddeus? Internetijumal? Teoloogia pole kerge, eriti võõral maal.

Prantsusmaa on moraalselt mandunud maa

Ühesõnaga, olen kohal, esimene mulje: jõle koht, inimesed valetavad igal pool otse näkku. Interneti osas, ma mõtlen. Ühes kohas lubati, et antakse vahetusüliõpilastele tasuta WiFit, tutkit brat. Kui üliõpilaskaarti pole, võid näppu imeda ja internetist und näha.
Ühikas lubati, et õhtuti on olemas internetituba. Oli ta lubatud aegadel lahti jee.
Koolis vist on mingi variant, seda ma pole veel proovinud, aga ega mul suuremat usku ei ole. Ja nüüd tuleb kõige hullem - raamatukogus anti mulle paber, mis valetab otse suu sisse - ütleb, et on wifi, aga wifi tuleb alles kolme kuu pärast. Ausõna, maa, kus isegi raamatukogudes inimesed valetavad, petavad (ja järelikult varastavad ka, ehk isegi mõrvavad ja vägistavad, ma ei imestaks sugugi), ei saa olla muud, kui üks roojane ja jumalatest hüljatud paik. Mingi lootus samas veel on, sest nad juhatasid mu ühte parki, kus ma saan ligi supertsenseeritud wifile, mis ei luba MSNi ega Twitterit, meiliklientigi ei luba kirjade kallale - raisk, loed oma kirju käsitsi, immigrant. Nagu mingi vaene sugulane oleks, raisk. Tropid. Raisk.

Ahjaa, inimesed, kes te seda loete ja kel on vähegi halastust järel s.t soostuksite minuga suhtlema - palun, palun, palun, tehke endale Skype. MInu kasutaja on mu kodanikunimi. Skype'i vähemalt see koht ei tsenseeri, MSNi aga küll, sestap tuleb arvata, et ka kõik muud kohad, mis netti pakuvad, selle kenasti ära nudivad, neljaks kisuvad, rattale tõmbavad, veel sada imet teevad ja lõpuks sulle mingi kondi viskavad, et söö, koer, aga Skype'i ehk saab. Helistada võite ka, kui välja mõtlete, kuidas see käib.

Ahjaa, ostsin endale ka lambi, padja ja rattakasutusõiguse kolmeks kuuks. Raamatukogust võtsin paar raamatut.
Ma kirjutaks toredatest asjadest ka, aga paraku saab varsti mu arvuti aku tühjaks, nii et see ei lähe vist läbi. Nojah, tervitan kõiki.

Taliesin