neljapäev, veebruar 28, 2008

I'm a fucking coward

"Vaba aega oli nii palju, kui iganes kulus, äike pidi tulema alles õhtul ja argus oli kahtlemata üks hirmsamaid pahesid. Nii ütles Ješua Ha-Notsri. Ei, filosoof, ma vaidlen sulle vastu - see on kõige hirmsam pahe." "Meister ja Margarita", Mihhail Bulgakov


teisipäev, veebruar 26, 2008

Konspekt

Ma olen maal ja seisan meie sauna ees. On suvi. Taevas on pilvine, hall ja rahutu. Varsti läheb äikeseks. Sirutan käed taeva poole ja hakkan ülespoole ujuma. Ei saja, aga taevas on endiselt pilvine ja rahutu. Külm tuul. Lendan aiast välja, soo kohale. Ja seal nad seisavad, kolm tükki, Goblin, Andeora ja Liis, soo kõrval, mitte päris kõrvuti, aga lähestikku ja nad tõusevad kõrgele õhku. Ja seal me siis lendamegi, inglid ja kangelased. Goblin vaatab tagasi, ta ei näe metsatukka, millele ta vastu kihutab, ma ei jõua midagi ütelda ja nii ta ei näegi seda lapse randme jämedust kuivanud kuuseoksa, mis ta kopsu ja kogu keha läbistab ja ta hetkeks sinna nagu Veristaja ogapuule rippuma jätab, enne kui oks ta raskuse all murdub ja alla kukub.

Ma olen Haapsalu rongijaama ja Tartu vana bussijaama meenutavas kohas, kus rööpad on mõlemal pool perrooni. Me ootame koos Kristjani ja Kadriga rongi, meie piletid on kellegi käes, kes on perroonil eespool, meie oleme aga suhteliselt taga, mingi majakese juures, ootame rongi ja vestleme.
Kadri räägib nende kunagisest klassiõest, kellestkist, keda hüüti Päikse-Kerstiks ja kes kirjutas laule. Mis tast nüüdseks saanud on, ma teada ei saagi, sest rong sõidab järsku ette, ja ma jooksen, kiiresti, kartes maha jääda, inimestest mööda põigeldes.


Kummaline maailm, milles Tartu on meie maailma Tartu moodi, aga mida sealt edasi, seda võõramaks asjad lähevad. Pidi olema ekskursioon Tartust välja, vaaraode, koide ja külmkingade maailma. Buss läks katki ja nii me läksimegi jala. Kuidagi jäid teised maha, ja ma jõudsin Tartu piiri äärde, Otepää maantee juurde. Jäin seisma. Nägin, et mulle oli järgi jõudnud too poiss, kelle me tagaselja Turingu masinaks nimetasime, kuna me ei jõudnudki kokkuleppele, kas ta sai või ei saanud Turingu testist läbi. Pärisnimi oli tal vist Indrek.

Ma parandan matemaatikaolümpiaadi töid. Riiklik komisjon. Kaks ülesannet maas, one more to go, aga ma kardan, et too üks võtab rohkem aega ja energiat kui ülejäänud kaks kokku.
See nädal tuleb mul kiire.

Kosovo sai iseseisvaks ja Eestil sai 90 täis. Palju õnne neile.

Ma kirjutasin politseiriigi petitsioonile alla varem, kui Dani, Mialee või Goblin, aga oma blogis toda ei reklaaminud. Dani ja Goblin käisid Tallinnas ka.
Tunnen end ses asjus kuidagi flegmaatilisena.

Söömaklubi oli. Jutt käis demokraatiast. Inimesi oli palju ja juttu jätkus kolmeks tunniks. Mälu on fragmentaarne, tsätiprotokoll on ülal sääl, paraku oli aga suhtlus tsätis ja jutus paralleelselt, mingit aimu ehk saab.
Andmebaasid, info kuritarvitamine, krediitkaardi omamise kohustus, plutokraatia, wikidemokraatia, enamuse võim vähemuse üle, vähemuse nõusolek, demokraatia rahumeelsus, noorte teadlikkus demokraatiast, Eesti leige kodanikuühiskond, selle võimalikud põhjused, demokraatia eksportimine, otsedemokraatia, rohujuuretasand, hästi madalal tasemel tehtud otsused pluss ülikõrge tase, mis lintšijatel silma peal hoiab, islamimaailma areng demokraatia suunas, vaikiv ajastu, hirm selle ees, et kui me midagi riigikriitilist teeme, saab Venemaa seda propagandasõjas ära kasutama, demokraatia meedias, internet, Maslow püramiid olid mõned teemad, mida käsitleti.

Livemocha on tore sait. Keeleõppe eesmärgil, asja mõte on inimestele suhtluspraktikat pakkuda.
Anni soovitas.


Mul oli nohu. Vimm on ikka veel sees, aga funktsioneerida saan.


Lõpetuseks järgnev teoloogiline-matemaatiline mõttetera. Kuidas pääseda paradiisi?- Väga lihtne, integreeri üle paradiisi ja ürita end antud punkti sokutada. Siis võta tuletist.

neljapäev, veebruar 14, 2008

Ajaloolistest õllekannudest ja muudest hinnalistest esemetest

"Meier mõtles veidi, pühkis suud ja hakkas äkki mõtlema imestuseks lobisema samoakeeli, et tal olevat õllekannude kollektsioon. Tema oma "fenua tapu'lt" olevat see nõu, aga kapis seisvat palju ajaloolisi haruldusi. Üks hiina kann, millest hispaania kuningaas Ignaatius Lojoola olevat joonud Jošivaara linnas, kui ta oma laevastikuga käinud külas hiina mikaadol Jošitoomol ja võrgutanud ära selle naise Kleopatra, kes siis lasknud maol purda oma rinda. Itaalia nõu, millest kuulus Lukreetsia Bordžia, kellest tal ka mitu pilti olevat seinal, joonud koos maailma kuulsa saksa baptistijutlustaja Immanuel Kantiga sel rõõmupäeval kui nende poeg Karl Marks valitud Pariisis paavstiks. Siis tal olevat kruuse, millest meie Jööthe prassind koos Faustiga Auerbachi keldris õppides heebreakeelt, et tuhande aastases rahuriigis juutidele teha selgeks: mitte Maarja vaid blond Gretchen on sünnitanud Messia."

""Väga kahju, et Teil pole võimalust olnud tutvuda lähemalt nende erakordselt huvitavate esemetega, mis oleks auks igale kollektsioonile. Sääl on üks tamaskuse terasest, millest kuulus sepp Saladin tagus mõõga keiser Karl Suurele, jah, üks tamaskuse terasest suukord kenade sümbolitega ja kasinusvöö stiili lukuga, peaaegu selline nagu kasutas preisi kuningas Friedrich oma õuedaamide ohjeldamiseks. Kuid tegelikult Taaveti ajal juudid olevat taltsutanud sellega luuvapustust põdevat saksa ali'id, kes oli sepeliniga tulnud Marsilt põletama Jeruusalemma. Siis veel üks mammutinahast kõrgehinnaliste kalliskividega kaunistatud lehter, millega olevat valatud roosiveega lõhnastatud sulapigi suhu teatavat liiki mõrtsukaile prantsuse revolutsiooni aegu, muude hulgas ka sellele vürstile, või mis pagan ta oli, kes müünud kuulsa austria kirjaniku Schilleri Ameerikasse sõdima mongoli neegrite vastu, kes Robespierre'i juhatusel olid Kanadasse asutanud kuningriigi ning käisid halastamatult kiusamas saksa asunikke Hollywoodi piirkonnas. Ja sääl leidub veel paljugi muid selliseid üldkasulikke asju. Eks ole, Reri, me võime vajaduse korral ja huvi puhul tutvustada härra Meierit nende tõepoolest haruldaste esemetega.""

"Rapanui vabastamine ehk kajakad jumalate kalmistul"
-Uku Masing-

teisipäev, veebruar 12, 2008

Sina ütled "Vaneggi!", mina ütlen "Che tenti, signor!"

Kõigepealt pisike egobuust ja kekkamine.
95

Okei, esimese korraga nii palju ei tulnud. Aga noh, ma ei teadnud siis ka, kuidas Kõrgõshtani inglise keeli kirjutatakse. Noh, ega ma tegelikult ei tea ka, kuidas teda eesti keeli kirjutatakse.

Trubaduuri esietendus oli ära. Suht lõbus, tegelikult, mina olin laval ja seetõttu väga kriitilist arvamust evida ei saa, sest asja väljastpoolt ei näinud. Rahvas, kes asja väljastpoolt nägid, on üldiselt arvamusel, et värk oli alavalgustatud, asja oleks võinud rohkem lavastada ja et Leonora osatäitja oli tubli. Minu arust oli ka. Ahjaa, ja koor on ka üleüldiselt meeldinud.

Esimene arvustus on siin.

Igavesti lahe on tuikuda tosinakesi Vanemuise poolt Genialistidesse aftekale, purjakil päi ja lauldes - ooperit, neljahäälselt ja itaalia keeli. Karta on, et vahel panime mööda, aga stiilne sellegipoolest.

Ülikool hakkas pihta.

Andeora on jätkuvalt kadunud.

Ella stessa!