Trepist tuleb alla keskealine naine. Tal on kõhu vastu lapiti surutud raamatukuhi.(no umbes paarkümmend raamatut) Ta komistab ja kukub selili, raamatud lendavad laiali. Ta tõstab oma käed ja raamatud tulevad tagasi tema kõhule ja ta tõuseb püsti, hoides raamatuid nagu ennegi, ainult, et hoiab kinni vähematest raamatutest - mõned peaksid alla kukkuma, aga ei kuku.
Ta kõnnib kassa juurde.
Müüja küsib: "Kas maksate kaardiga või sulas?"
Naine vastab: "Ma maksan mõttega."
"Aga muidugi," vastab müüja.
Naine kõnnib, raamatud vastu kõhtu surutud poe uksest välja.
Kohe, kui ta on trepist alla jõudnud, kukub ta kokku, jättes endast järele maha vedelema vaid nõukogudeaegse koleda rohelise mantli ja raamatukuhja.
Sealt ma need raamatud leidsingi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar